Kohtamisekõnelus

Mu silmad paisusid suureks ja suu kukkus kuuldu peale imestusest lahti.

„Ma mõtlen seda tõsiselt,“ kordas härrasmees, kes juhatas hingamispäevakooli tundi. „Adventistlik haridus on kõige kulukam kohtamisteenus.“

Alguses arvasin, et ta teeb nalja, aga tema kui murelik isa, nagu ta ise ütles, mõtles seda tõsiselt. Kui ta oma kahest pojast edasi rääkis, kuidas nad oma kõige kulukamast kohta­mise ­teenusest kasu lõikavad, istusin vaikselt ja elasin üle oma ehmatust. Kas me ei käinud kolledžis mitte kraadi ja hariduse pärast?

Ülikooli õhustik annab noortele adventistidele lisaks akadeemilisele haridusele võimaluse kohata kedagi erilist. Ajapikku on suhtenõuanded ja kontseptsioonid sellest, kuidas leida „see õige“, varieerunud seisukohast käi-kõigiga-kohtamas kuni arusaamiseni ära-käi-kohtamas-ja-oota-kuni-Jumal-õige-inimese-sinu-ellu-toob. Ajab segadusse?

Ehk leiame põhjuse, miks tee abieluni on nii moondunud ja segadusseajav, raamatust.

Kohtamine on halb? Või kas on?

1997. aastal ilmus USAs raamat, mis muutis paljude noorte arusaama kohtamisest. Joshua Harrise raamatust „I Kissed Dating Goodbye“ (Ma suudlesin kohtamist hüvastijätuks) sai müügihitt – lugejad sõid selle ära kiiremini kui lahkuminekujärgse jäätise. Raamatus oli uus, Jumala-kesksem lähenemine abikaasa leidmiseks.

Harris oli võtnud eesmärgiks kohtama minna mitte enne, kui ta on valmis abielluma, ent paljud noored viisid selle kohtamisvastase lähenemise äärmuseni: nad otsustasid kohtama minna mitte enne, kui uskusid olevat leidnud „selle õige“. Alles siis sai algust teha lähema tutvumisega.

Kohtamas käimise ja kurameerimise määratlused on sarnased. Mõlemad tähendavad teatud aega, mil kaks inimest 1. suhtlevad kui paar ja 2. õpivad teineteist sügavamalt tundma, et teada saada, kas nad sobiksid omavahel ka abikaasadena.

Netikülje PracticalCourtship.com rajaja Thomas Umstattd jr kirjutas oma artiklis „Why Courtship Is Fundamentally Flawed“ (Miks on kurameerimine põhimõtteliselt vale) punktid, kuidas see tegelikult käima peaks:

• Mees peab paluma naise isalt luba enne, kui ta hakkkab rakendama oma kavatsust naisele romantiliselt läheneda.
• Läbipaistvus suhetes (teiste seltskond, monitooritud kirjavahetus jne).
• Reeglid füüsilise kontakti osas (need reeglid sõltuvad palju ühiskonnast).
• Kurameerimise eesmärk on abielu.
• Suhtel on selge eesmärk.
• Vanemad on suhtesse kaasatud. Isadel on tavaliselt voli „lubada ja kontrollida, isade isadel oli traditsiooniline roll „anda nõu ja õnnistada“.¹

Keskkooli ajal tundus kurameerimine mulle hea mõte. Minu isa suutis kõik pahad poisid selgeks teha, kuna nad pidid end kõigepealt temale näitama. Plaan näis vettpidav, eriti kuna Harris väitis, et traditsioonilisel kohtamisel on palju veakohti.

Umstattd ütles, et need, kes eelistasid kurameerimist, püüdsid abikaasa leidmise protsessi tuua tagasi pühadust. Kurameerimine oli viis, kuidas kompenseerida 1960. ja 1970. aastatel alguse saanud kohtamiskultuuri paariminemisi ja mahajätmisi. Tänapäeval on käibel kurameerimise ja erinevate kohtamisviiside hübriid.

Alates neist kaugetest aegadest on paljud inimesed saanud haiget ja paljud valinud äärmuslikuma lähenemise kohta­­misest hoiduda, kuni Jumal on andnud „selle õige“. On lugusid neist, kes ei ole kunagi kohtamas käinud ja on siiani, oma varastes 40ndates, veel vallalised, ja neist, kes abiellusid esimese inimesega, kellega kurameeriti, vaid selleks, et abielu lahutada. Selliste lugude pärast palus Harris hiljuti avalikult vabandust nende ees, kellele tema raamatu sõnum on haiget teinud.²

Kas me üldse teame, mida teeme?

Vanemad rääkisid mulle ikka, et ma lähen kolledžisse, kohtun kena noormehega, lõpetan kõrgkooli, abiellun ja elan õnnelikult elu lõpuni – just selles järjekorras. Nii et kui ma läksin kolledžisse ja kohtusin kena noormehega, kellega hakkasin kohtamas käima eesmärgiga abielluda, ei suutnud ma mõista, miks olid mu vanemad hirmunud. Kas ma ei järginud nende täiuslikku plaani?

Selle suhte ajal ütles ema mulle, et ma peaksin veel kohtamas käima, kohtuma ning tutvuma eri tüüpi inimestega. Samasugust nõu andis Umstattdi vanaema oma lapselapsele, kui nad omavahel kohtamisest rääkisid. Aastaid hiljem, kui Ummstattd enda artikli jaoks uurimistööd tegi, läks ta vanaema juurde ja küsis, miks vanaema sellist nõu oli andnud. Vanaema selgitas ära oma arusaamise kohtamise ja ühele inimesele kindlaks jäämise vahel. Vanaema põlvkonna jaoks tähendas kohtamine tavalist suhtlemist ja tutvumist erinevate inimestega. Ühele kindlaks jäämine tähendas, et teised on välja arvatud. Täna defineerime neid nähtusi kui sõbrustamist ja suhtes olemist.

Ilmalik maailm on läinud sõbrustamise ja flirtimise poole. Paljud noored täiskasvanud, kes töötavad oma karjääri nimel ega soovi veel perekonda luua, teevad oma elu lihtsaks, ehk isegi liiga lihtsaks – nad muudavad kohtamas käimised sõbrustamisteks. Selline kohtamine loob rahuliku suhte ning annab võimaluse kohtuda paljude erinevate inimestega, aga see võib kohtamise muuta nii tavaliseks, et ei tekigi võimalust, mil sõbrustamisest võiks välja kasvada midagi enamat.³

Mida see kõik tähendab tänapäeva noorele täiskasvanud adventistile?

„Ma ei tea, kas olen selleks jälle valmis, aga ma ei taha üksikuks jääda.“ Kui minu sõber seda ütles, oli mu süda tema pärast mures. Lahkuminekust üle­saamine on harva lihtne, tema sõnad kajasid minus vastu, tekitades ebamugavust. Paljud kordavad käibefraasi, et me peame enne üksinda õnnelikud olema, kui saame olla õnnelikud kellegagi koos, kuid tegelikult soovivad väga vähesed igavesti üksikuks jääda. Mis on siis vastus? Kas me käime kohtamas? Kas me kurameerime? Kas me hoolime?

Esiteks soovitan noortel täiskasvanutel jätta kõrvale suhte­alased raamatud ja keskenduda eesmärgile õppida paremini tundma Jumalat. Harrise sõnumi üks osa oli nõuanne ehitada üles suhe Jumalaga, enne kui ehitada üles elukestev suhe inimesega. Inimese Looja ning maailma esimese paari­sobitajana saab Jumal meile õpetada üsna palju selle kohta, kuidas leida seda õiget.

Teiseks: selmet keskenduda vallalisusele või kellegi leidmisele, õpi tundma iseennast. Hakka tegema seda, mida on vaja, et luua endale soovi­kohane elu. Lõuna-Carolinast pärit kolme lapse ema Wendy Powell, kes on abielus olnud pea 20 aastat, ütles noortele, et nad peaksid „reisima, avastama, lõbutsema ja rahunema“. Elu ei pea algama sellest, kui sa liidad enda elule kellegi teise. Jumal on sinu jaoks ka vaatamata sellele plaanid. Suured plaanid.

Lisaks investeerimisele iseendasse peaksime investeerima ka teistesse inimestesse. Ma olen nõus Umstattdi soovitusega, et me ei tohiks tasalülitada kõike seda head, mis kaasneb tavalise sõbrustamisega. Ela ja kohtu inimestega eesmärgiga rajada kestvaid suhteid, saagu mõnest neist siis abielu või mitte.

Marcus Keenan abiellus oma kihlatuga päeval pärast kõrgkooli lõpetamist aastal 2014. Ta ütles noortele, et noored peaksid kohtuma erinevate inimestega, kuna „sa ei tea, kas sa kohtud kellegagi, kellega abielluda, kui sa ei saa temaga esialgu lihtsalt tuttavaks“. Muutkem oma elu ja suhted üldiselt tähendusrikkamaks.

Kõige kulukam kohtamisteenus

Kui ma õppisin Southern Adventist Ülikoolis, tutvustas üks vanem professor meile üht oma endist tudengit, kes oli oma abikaasaga kohtunud just tema loengutes. Professor soovis meile näidata, et ka meie võime kohtuda siin kellegi erilisega. Kuigi see oli kena žest, ei uskunud ma seda. „Selle õige“ leidmiseks ei ole maagilist valemit, ei piisa kurameerimisest, kohtamisest või adventkoolis õppimisest.

Praegu on minu elus vallalisusele või abielule keskendumisest palju olulisem keskenduda sellele, et olen õnnelik ja elan elu, mida Jumal mulle soovib, inimestega, kellega mulle meeldib koos olla. 25-aastasena abiellunud Laura Davidson ütles: „Ela õnnelikku teenimist täis elu Issandale, olek õnnelik ja rahul sellena, kes sa oled.“ Jumal poetas Laura „härra õige“ otse tema ukse taha.

See on hea isikliku õnne retsept ja hea mõtteviis ajaks, mil ootame Issandalt seda, mis Temal meie jaoks varuks on. 

¹ Thomas Umstattd, Jr., „Why Courtship Is Fundamentally Flawed,“ ThomasUmstattd.com. http://sda.ee/MmGg

² Leonardo Blair, „Abstinence Author, Pastor Joshua Harris, Apologizes for Telling Christians Not to Date in ‘I Kissed Dating Goodbye,’ “ ChristianPost.com. http://sda.ee/AGDH

³ Alex Williams, „The End of Courtship?“ NYTimes.com. http://sda.ee/skme