Pühad on rohkem kui ainult söömine, ütleb adventistide terviseguru

Tänupühad ja jõulud on traditsiooniliselt olnud enese täisõgimine suurtest ja rasvastest taldrikutäitest ning peale selle teleri ees unnevajumine. Ometi peaks need pühad olema palju enamat kui ainult söömine, ütles dr Allan Handysides, Seitsmenda Päeva Adventistide ülemaailmse kiriku tervishoiuosakonna direktor.

“Pühade ajal on nii palju, mida teha: uuendada sidemeid perekonna vahel, õppida üksteist paremini tundma, toetada üksteist, mängida üksteisega – seda kõike saab pühade ajal teha, mitte ainult süüa," lausus Handysides.

Dr Handysides tõi Ground 7 News intervjuus välja moodused, kuidas pidada tervislikke ja rõõmsaid pühi.

Ta märkis, et vastupidiselt Põhja-Ameerika traditsioonilistele istuvatele pühadele on see täiuslik aeg suuremaks füüsiliseks koormuseks. Ta soovitas ujumist, suusatamist ja isegi piknikku – lisades, et “kui sa pead tassima kogu seda sööki, siis sa ei söö nii palju”.

Lõbus liikumine koos väiksemate ja tervislikemate einetega annab võimaluse jääda heasse vormi.

“Suurimaks probleemiks on see, et meie ümber kipub olma liiga palju magusaid ja rasvaseid roogasid. Kui me kavatseme neid süüa, siis peame söödu kogust vähendama. Inimesed söövad tavaliselt nii palju, et suudavad end vaevu liigutada ning peale seda lähevad kohe magama."

Need on “stereotüüpsed moodused pühade pidamiseks,” selgitas Handysides. Ometi pole kusagil öeldud, et sa ei või minna jõulude ajal külla teistele inimestele, eriti neile, kes on vähem õnnelikud (üksikud, kodutud, varatud). On ju palju parem jagada külluslikku toitu oma laualt, kutsudes ise külalisi.

“Kui me arvutame kokku toidu koguse, mis me sööme jõulude ajal, võiksime selle kogusega toita nädal aega üht peret arengumaades. Me peame otsustama lihtsate toitude kasuks – ma ei öelnud, et maitsetute toitude – ja … saata see raha mõnele laste eest hoolitsevale organisatsioonile. See oleks imeline õnnistus.”

“Vahetevahel enesele järele andmine, aastas üks või kaks korda, ei olegi nii halb,” kinnitab ta. “Ma lihtsalt arvan, et me ei vaja õgimist.” Ta soovitab kasutada väiksemaid taldrikuid, mis aitaks süüa vähem toitu.

Dr Handysides kurtis ka meie võime üle olla kogu aeg ühenduses oma töökohtadega, isegi, kui meil on puhkus. “Kristlased tunnevad ennast süüdi, kui nad ei vasta oma e-mailidele koheselt. Äris on see kõik raha pärast. Kuid kui sa ei võta aega oma pere ja sõprade tarvis, siis sa teed neile karuteene.”

"Kui ma olen puhkusel, siis ma isegi ei vaata oma e-posti. Kui inimesed büroost helistavad mulle, olen ma pahur ja panen neid end süüdi tundma. Meil kõigil on õigus olla veidi aega oma perega. Ärge laske ei oma perel ega ka teistel arvata või nõuda, et me oleme/oleksime kogu aeg seotud oma arvutiga.”

Handysides rääkis enda karjääri varasemast kogemusest arstina. “Ma kahetsen üht – kui mu kaks vanemat last üles kasvasid, olin ma nii hõivatud oma erialaga – mu vahetus oli 36 tundi ja seejärel 12 vaba. Milline isa ma saingi olla? Kui ma läksin misjoniteenistusse, oli mul rohkem aega ja mu lapsed ütlesid mulle, et see lunastas mu.”

"Need puhkused on väga olulised pere jaoks," jätkas ta. "Need on pühad ajad. Unustage oma äri! Sa suudad elada ära ilma selle lisadollarita! Aeg on oluline. Sinu lapsed armastaksid . . . sind aja eest, mil nad saavad rääkida sellest, millest nad huvitatud on. Kui me suudaksime seda teha, tooksime oma pered tagasi palju tervema psüühhilise tervise juurde.”

Ta lõpetas sõnadega, mis olid adresseeritud neile, kes eriti just pühade ajal teevad palju vabatahtlikku tööd oma koguduse heaks. “Kui sa oled kaasatud pühade ajal kooridesse, orkestritesse või jutlustesse, siis võlgned sa aega ka enda pere jaoks. Võta kaks lisapäeva tööpäevade arvelt, et olla oma lastega. Lapsed peavad teadma, et nad on sinu jaoks esikohal.”