Kirjaliku Piiblikursuse tööd alustati üle 10 aasta tagasi Soomest saadud vihikute tõlkimisega. Aastaid tagasi juhatas Kirjaliku Piiblikursuse tööd Tallinnas Aino Ormus. Tänaseks on Kirjalik Piiblikursus kolinud Tartusse ja tööd juhib Olev Uuk.
Millal alustati Eestis Kirjaliku Piiblikursusega?
Seitsmenda Päeva Adventistide ülemaailmses misjonitöös kaasnes selline tööviis regulaarsete raadiojutlustega piirkondades, kuhu hakati meie kogudusi rajama. Koostati kirja teel õppimiseks ja vastamiseks sobivad materjale. Neid trükiti saatmiseks sobivate vihikutena, enamasti käsitleti korraga ühte teemat, mille lõppu lisati küsimustik enesekontrolliks. Vastused paluti tagasi saata, et seejärel järgmine vihikuke saada. Mõne aja möödudes hakati neid vihikuid ka brošüürideks köitma, sest materjalid, mis olid suunatud inimestele, kes Piiblist peaaegu midagi ei teadnud, sobisid kasutamiseks ka misjonitööks inimeste kodudes piibliuurimiste korraldamisel. Eestisse saabusid esimesed soomekeelsed brošüürid juba eelmise sajandi kuuekümnendate lõpus, mil Soomes oli Kirjaliku Piiblikursuse kõrgaeg tuhandete osavõtjatega. Eesti keelde tõlgiti seeria “Usk üle piiride”, milles oli 32 teemat. Mina olin siis 15-16- aastane ja tegev masinkirjast adventkirjanduse paljundamise organiseerimisel. Seeriat „Usk üle piiride“ kasutati noorte piibliuurimise materjalina.
Oli kaheksakümnendate lõpp, kui julgemad pastorid Eestis alustasid avalikult seminaride reklaamimist. Nii tekkis võimalus koguduse ruumidest väljuda ja huvilistega lähemalt suhelda. Võtsin riiulilt “Usk üle piiride” materjali ja mu abikaasa trükkis trükimasinaga esimesi teemasid. Tollase Tartu jutlustaja vend Valdek Lõhmusega jagasime neid vihikuid seminaridel. Neile oli lisatud reklaam ja tagasisaatmise aadress, et igaüks võiks alustada Kirjaliku Piiblikursusega.
Suur rõõm oli saada esimesed kirjad soovidega võtta osa Kirjalikust Piiblikursusest, vastata esilekerkinud küsimustele ning teha eestpalveid. Oli hämmastav, et huvitunuid oli ka kaugemalt kui seminare kuulanud Tartu ümbruse inimeste hulgas.
1990. aastal jõudsid esimese seeria “Piibel avaneb” 24 vihikut trükki. Septembris-oktoobris ilmusid reklaamid Noorte Hääles, Edasis ja veel mõnes ajakirjandusväljaandes. 6. november oli päev, mil saatsime Tartust inimestele välja esimesed materjalid. Esimesel talvel osales üle pooleteise tuhande inimese, 1991. aasta lõpuks oli alustanuid juba üle kolme tuhande. Töötasin tollal metsavahina: päeval lõikasin metsa ja öösiti parandasin materjale, vastasin kirjadele. See oli tippaeg. Tänaseks on kirjutajaid pisut üle saja, kuid huvi pole kadunud.
Millest piiblikursus täpsemalt koosneb? Millised teemad on ja kas need on ammendavad?
Soovitan kasutada siiski selle ettevõtmise täielikku nime Kirjalik Piiblikursus. Lihtsalt piiblikursuseid on ajakirjanduses reklaamitud tuhandeid. Olen seda meelt, et kuni leidub veel kas või üks huviline, peaks ta aadressil Lille 18 Tartu 51010 saama meie Kirjalikult Piiblikursuselt vastuseid.
Nagu eespool rääkisin, koosneb kursus teemade vihikutest, millele on lisatud kontrollküsimuste lehed. Alguses saadame neid välja maksimaalselt kaks teemat korraga. Saades vastused, vaatame need üle, vastame tekkinud küsimustele ja lähetame uued teemad.
Kirjaliku Piiblikursuse teemasid on neli: “Piibel avaneb”, “Usk üle piiride ” ,“Taanieli raamat avaneb” ja “Arheoloogia ja Piibel”. Kolm esimest on usu ja Piibli juurde juhtivad teemad, mis peaks ka päris usukaugel inimesel aitama Piiblit pisut mõistma. ”Arheoloogia ja Piibel” toob välja hulga ajaloo- ja arheoloogiaalaseid tõestusi Piibli tõepärasuse kohta ja on ehk rohkem lisamaterjal. Tõsisemate usust ja Piiblist huvitatutega olen teinud kirja teel ka seminaride materjale: “Ilmutusraamatu seminar”, “Mida ütleb Piibel?”, “Ka sina võid uskuda” ning päris viimasena pakume raamatut “Tee Kristuse juurde”, mille lugemiseks saadame kümme küsimustelehte täitmiseks-vastamiseks.
Venekeelne osa on siiani olnud tagasihoidlik. Tallinnas seda osa teinud õde lahkus meie kogudusest, võttes kaasa ka kursuslaste andmebaasi. Pärast seda pole kursus enam eriti edukas olnud, kuigi mõnikümmend inimest on siiski ka venekeelseid materjale saanud. Vene keeles on meil võimalik saata kolme kursust, mis on analoogsed eestikeelsetega.
Mis on kõige populaarsemad teemad?
See pole nii lihtne küsimus. Seeriaid valitakse kas nähtud vihikute või reklaami põhjal. Vahepeal oli populaarne erinevate vaimulike õppeasutuste tudengite seas “Arheoloogia ja Piibel”, küsitakse materjale ka Ilmutusraamatu kohta. Kursuste läbimise ajal tuleb enim lisaküsimusi surma ja igavese elu, kohtu, palve, spiritismi ja vaimude tegevuse kohta, samuti ka abielu teemal…
Mis on kursuse eesmärk?
Aidata inimesel õppida kasutama iseseisvalt Piiblit, mis aitaks teha teadlikud valikud oma elus ning jõuda Päästja ja Eluandja – Jeesuse juurde.
Kellele see suunatud on?
Esmalt neile, kellel on tärganud huvi saada kindlaid vastuseid elu mõttele, ja ka neile, kel on tärganud huvi süstemaatiliseks piibliuurimiseks.
Millal on inimeste huvi selle vastu kõige suurem?
Algul olid põhilised õpilased ja õpetajad, vahel keskastme õpilased tervete klasside viisi õpetajate soovitusel, siis paljud lasteaedade kasvatajad, lihttöölistest arstide ja juhtideni välja, paljud pensionärid ja viimastel aastatel vangid. Aastaaegadest on sügis ja talve esimene pool olnud töörohkemad.
Milline on hetkeseis ja tuleviku ootused-plaanid?
Hetkesis on üsna tagasihoidlik. Muu töö kõrvalt tegelen üle saja kursuslasega.
Kirjalik Piiblikursus on töö, mille tulemusi ei saa mõõta kuudes. Tehtud töö viljad saavad ilmsiks alles igavikus. Seda tuleb teha väsimatult, kuni leidub kas või üks huviline.
Paljudes riikides on veebi-põhine piibliõpe. Kas Eestis on ka plaan internetti kolida või on juba praegu võimalik internetis õppida?
Ma pole kahjuks jõudnud nii palju arvutiasjandust õppida, et suudaksin selliseid programme valmis teha. Korra lubasid noored vennad selle valmis teha ja oli ka Liidu heakskiit, kuid see kuivas kokku. Näib, et kuni ma ise seda teha ei suuda, jääb internetti jõudmine ära.
Kui palju inimesi tänu Kirjalikule Piiblikursusele on oma elu Jeesusele andnud ja adventkogudusega liitunud?
See on küsimus, millele vastab igavik. Üheksakümnendate keskel liitus kogudusega palju inimesi, kes lisaks seminaridele ja isiklikule misjonitööle olid ka Kirjaliku Piiblikursuse tegijad.
Kirjalik Piiblikursus on praegu ja ka tulevikus osa meie ühisest tööst, mille Kristus kogudusele jättis.
Tallinna adventkoguduse liige Aino Ormus on samuti olnud piiblikursuse tööga tihedalt seotud. Järgnevalt räägib ta oma kogemustest ja mälestustest.
Milline eelis on Kirjalikul Piiblikursusel, võrreldes teiste evangeliseerimise moodustega?
Peamine eelis on selle kättesaadavus kõigile kursusel osaleda soovijaile, olenemata elukohast. Üks eelistest on ka see, et inimesel on oma sisimaid mõtteid kergem paberile panna; see tundub mingil moel anonüümsem, kuigi ümbrikul on nimi ja aadress. Sama toimib ju ka päeviku kirjutamisel.
Kas sulle meenub mõni ere kogemus?
Juba Kirjalikul Piiblikursusel osalemise avalduste lugemine oli imeline kogemus – need avaldused ei piirdunud suuremalt osalt üksnes soovi avaldamise ja aadressi teatamisega. Kuna see kursus võimaldas tundma õppida Jumala, Piibli ja usuga seonduvat – millest 50 aastat avalikult, riigi tasandil, ei räägitud –, pääses inimestes vast endalegi teadvustamata igatsus kõige ilmajäetu ja parema järele nagu paisu tagant, seetõttu olid need sageli südamepuistamised ja rõõmsad tänuavaldused. Nii et piirdun siin kogu selle kursuse, eriti algperioodi ereda kogemise määratlemisega.
Kui kaua tegelesid kirjakursusega?
Alates eeltööst kirjakursuse käivitamiseks 1989. aastal kursuse keskuse üleviimiseni Tartusse 1995. aastal. Kirjakursuse algaastail oli kursusel kaks keskust – Tallinn ja Tartu. Tartu keskuse juhatajaks sai vend Olev Uuk, Tallinnas mina. 1993. aasta märtsist jäi kursuse keskuseks ainult Tartu, kuni selle üleviimiseni Tartusse 1995. aasta liidu konverentsi otsuse kohaselt.
Kust oli pärit kirjakursuse materjal?
Soomest. 1989. aasta sügisel Soomes käies sain sealt kaasa „Piibel avaneb“ kirjakursuse 24 soomekeelset värvitrükis õppevihikut. Olles südamest palvetanud, läksin nendega EKP kirjastuse trükikotta ja seal oldi nõus need meile trükkima, kui saan loa „GlavLitilt“. Sain selle loa ja siis järgnes tõlkimine, redigeerimine ning siis trükkimine. Kursusega saime alustada 1990. aasta novembris. Kohe algas ka Soomest saadud järgmiste kursuste – „Arheoloogia ja Piibel“(10 vihikut), „Usk üle piiride“ I (24 vihikut) ja II (12 vihikut) – tõlkimine ja trükivalmis seadmine. Hiljem, Tartu perioodil, lisandus veel „Taanieli raamat avaneb“ ja „Ilmutuse raamat avaneb“.
Kas kursuslastega oli ka kohtumisi või toimus kõik ainult kirja teel?
Ei toimunud üksnes kirja teel. See oli suurepärane, et osalejad ise avaldasid soovi kohtumiseks. Korraldasime kohtumisõhtuid kursuslastega Tallinnas, Haapsalus, Rakveres, Põltsamaal ja veel mitmes paigas, kuhu siis sõitsid kohale ümberkaudsed osalejad.
Samuti korraldasime kirjakursuse laagreid – 1992. aastal 3 laagrit, 1993. aastal 2 ja 1994. aastal 1. Laagreid toimus nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis. Tallinna korraldatud laagrid toimusid Mõedakul Rakvere lähistel ja Kukerannas Läänemaal. Osavõtt laagritest oli rohke ja innukas. Laagrites ristiti 1994.aastal 17 inimest.
Teatud kursuslastega on suhted siiamaani säilinud, nii kirjavahetuse kui ka külastuse näol. Samuti saab 15 inimest igal kvartalil postiga meie õppetükid ja hommikvalvekomplektid.
Kuidas leidsid inimesed tee piiblikursusele?
Kuulutuste kaudu ajalehtedes, reklaamtrükiste levitamise ja muidugi ka kursuslaste isiklike kutsete kaudu nende tutvuskonnas.
Milline oli kursuslaste meelisteema?
Kuna alguses ei olnud kursuse materjali osas mingit valikut, sest kursused ilmusid trükist üksteise järel, ei ole nn meelisteema suhtes ülevaadet. Kursuse keskuse Tallinna-perioodil oli võimalik osaleda 3 kursusel (eespool mainitud). Hilisemad alustajad said muidugi soovi korral valida neile meeldiva kursuse, aga selle kohta mul andmed puuduvad.
Kirja teel saime eriti algperioodil lisaküsimusi Jumala olemasolu, Piibli usaldatavuse, loomise, Jumala iseloomu, hauataguse elu, maailma lõpu jne kohta. Ja üks sagedasemaid küsimusi nii kohtumistel kui ka kirjateel oli: miks on nii palju erinevaid kogudusi?
Lisan veel vast huvipakkuva fakti. Selleks, et osalejad saaksid oma küsimustele põhjalikumad vastused, kui oleks olnud võimalik kirja vormis selgitada, pakkusime neile võimaluse tellida tollal juba trükis ilmunud raamatuid ja brošüüre: “Suur võitlus“, „Ajastute igatsus“, „Mis on teispool elu?“, „Kas sinu hing on surematu?“, „Mässav planeet I-III“, „Tee Kristuse juurde“.“ Suureks rõõmuks tuli neid palju saata üle kogu Eestimaa – tänu Jumalale.
In English