Mõtted tänaseks
Paljud suured ehitusprojektid on vastuolulised. Ükskõik kas räägime kiirtee, tunneli, mošee või kultuurikeskuse ehitamisest, alati on tõenäosus vastuseisuks. Vahel on selleks head põhjused, näiteks kui ohus on keskkond või eiratakse ühe inimgrupi huve. Kuid sageli on see hirm tundmatu ees või kartus, et „võõrad“ elemendid häirivad olukorda. Võib esineda ka mingit varjatud või mitte nii varjatud diskrimineerimist ning veel on alati neid, kes mingil seletamatul põhjusel on alati kõige vastu.
Pärast vangipõlve ei olnud Palestiina elanikkond sugugi õnnelik suure rahvavoolu üle „nende“ maale, kuigi neil niinimetatud uustulnukatel olid siin juured. Nad üritasid teha kõike, mida suutsid välja mõelda, et peatada tagasipöördunud pagulaste ambitsioonikad ehitusprojektid või neid vähemalt aeglustada. Mingil määral näib see mõistetav. Kuid meetodid, mida teiste hulgas ka Rehumi õhutusel kasutati, olid väga kaheldava väärtusega. Põhiliselt tähendas see viha õhutamist nende inimeste vastu, kes olid Babülooniast tagasi tulnud. Rehum ja tema kaaslased maalisid pildi (eriti Pärsia kuningaga suheldes), mis pidi soosima vastumeelsust või koguni viha nende inimeste vastu. Liiga sageli näeme tänapäeval midagi sarnast, kui grupid meie ühiskonnas üritavad tugevdada etnilisi eelarvamusi, mis jõuavad kergesti suisa diskrimineerimiseni. See on olnud kõigi aegade fenomen, kuid ei ole seetõttu sugugi vähem põlastusväärne.
Minu palve
Sina oled kõigi Jumal ja Sinu juures ei ole mingit diskrimineerimist. Aita meil samasugused olla!
In English