Ainult Jumalat tuleb kummardada

Jumal soovis, et Tema rahvas mõistaks, et üksnes Tema peab olema nende kummardamise objekt. Kui nad võitsid neid ümbritsevaid ebajumalateenijatest rahvaid, ei tohtinud nad nende kummardatavaid kujusid alles hoida, vaid pidid need lõplikult hävitama. Paljud neist paganate jumalustest olid väga hinnalised ja kaunilt meisterdatud ning see võinuks ahvatleda neid, kes olid Egiptuses nii tavalise ebajumalateenistuse pealtnägijad, suhtuma neisse mõistuseta esemetesse mõningase aukartusega. Issand soovis, et Tema rahvas teaks, et just ebajumalateenistus oli see, mis oli saatnud need rahvad igasugust kurja tegema, nii et Tema pidi kasutama iisraellasi nende karistamiseks ja nende jumalate hävitamiseks. …

„Ja ma annan sulle maa-ala Kõrkjamerest vilistite mereni ja kõrbest kuni Frati jõeni, sest ma annan maa elanikud teie kätte ja sina ajad need ära enese eest.“ [2. Moosese 23:31] …

Jumala tõotused oma rahvale olid sõnakuulelikkuse tingimusel. Kui nad teenivad täielikult Issandat, teeb Ta nende heaks suuri asju. Pärast seda, kui Mooses oli Issanda käest saanud seadused ja need rahva jaoks üles kirjutanud, samuti sõnakuulelikkuse tingimusega tõotused, ütles Issand talle: „„Astuge üles Issanda juurde, sina ise, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist, ja kummardage eemalt! Mooses üksi liginegu Issandale, teised aga ei tohi lähedale tulla ja rahvas ei tohi minna üles koos temaga!“ Ja Mooses tuli ning jutustas rahvale kõigist Issanda sõnadest ja kõigist seadlustest. Ja kogu rahvas vastas ühehäälselt, öeldes: „Me tahame teha iga sõna järgi, mis Issand on rääkinud!““ [2. Moosese 24:1−3]

Mooses oli kirja pannud mitte kümme käsku, vaid seadused, mida Jumal soovis neid järgivat, ning tõotused tingimusel, et nad kuuletuvad Temale. Ta luges need rahvale ette ja nad tõotasid kuuletuda kõigile sõnadele, mida Issand oli öelnud. Mooses kirjutas siis nende pühaliku tõotuse raamatusse ja tõi Jumalale rahva eest ohvri. „Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!““ [2. Moosese 24:7] − „Spiritual Gifts“, 3. kd, lk 269, 270.