Mõtted tänaseks
Pilaatus teadis südames, et tema ees seisev „juutide kuningas“ oli süütu. Tema naine oli näinud unenäo, kus talle öeldi, et Jeesus tuleb vabaks lasta. Ta saatis oma mehele hoiatuse, mitte „selle õigega“ tegemist teha (Matteuse 27:19). Pilaatus teadis, mida ta peaks tegema, ja sellepärast mõtles ta välja kavala plaani. Ta kavatses teha rahvale ettepaneku, et nemad võivad valida. Ta võis armu anda teisele Jeesusele − Jeesus Barabasele, kes oli kurikuulus mässaja − või Jeesusele, „keda nimetatakse Messiaks“ (salm 22). Ta oli kindel, et rahval on piisavalt mõistust, et jätta Jeesus Barabas vanglasse. See osutus traagiliseks valearvestuseks. Juudi juhtide poolt üles kihutatud rahvas oli valmis vastu võtma ükskõik missugust ettepanekut, peaasi, et vahistatud Jeesus saaks kõrvaldatud.
Pilaatus oleks võinud näidata, et tal on põhimõtted, kuid ta pesi käsi oma süütuse märgiks ja käskis juudi juhtidel probleemi Jeesusega ise lahendada. Jeesus Barabas kõndis minema vaba mehena ja rahvale suurema heameele valmistamiseks lasi Pilaatus Jeesust juudi juhtide ees piitsutada. Ja nii läks Pilaatus ajalukku mehena, kes kriitilisel hetkel vaigistas südametunnistuse ja valis teadlikult halva. Kui teistsugune oleks kõik võinud olla, kui ta oleks oma südametunnistust kuulanud …
Minu palve
Kõigeväeline Jumal, aita meil kuulata keeruliste otsuste tegemisel oma südametunnistust!
In English