Kuna Jeesuse elu oli pideva usaldusega elu, mida toetas püsiv osadus, oli Tema teenistus taeva heaks ilma äpardusteta ja vankumatu. Kristus, keda ahistasid iga päev kiusatused ja rahva juhtide alaline vastuseis, teadis, et Ta peab oma inimlikkust palve abil tugevdama. Inimestele õnnistuseks olemise jaoks pidi Ta olema osaduses Jumalaga, võtma Temalt vastu energiat, sihikindlust ja püsivust.
Päästja armastas mägede üksindust, kus suhelda Isaga. Päev läbi tegutses Ta innukalt, et päästa mehi, naisi ja lapsi hukatusest. Ta tervistas haigeid, lohutas leinajaid, äratas surnuid ellu ning tõi masendunutele lootust ja rõõmu. Kui päevatöö oli lõpetatud, läks Ta õhtu õhtu järel linna saginast eemale ja kummardus palves Isa ette. Sageli kestsid Tema anumised kogu öö, kuid Ta tuli neist osadusperioodidest välja kosutatult ja elustatult ning kohustuste ja katsumuste jaoks kinnitatult.
Kas Saatan kiusab Kristuse töölisi ja võitleb nendega ägedalt? Temaga, kes ei teadnud midagi patust, oli samamoodi. Kitsikuse tunnil pöördus Ta oma Isa poole. Ta ise oli õnnistuse ja jõu allikas, Ta suutis haigeid tervendada ja surnuid üles äratada, Ta käsutas tormi ja see kuuletus Talle, kuid ometi palvetas Ta, sageli valju nutu ja pisaratega. Ta palvetas oma jüngrite ja enda pärast, samastades nii end inimestega. Ta oli võimas paluja. Temal kui Eluvürstil oli koos Jumalaga vägi ja Ta võitis. …
Need, kes õpetavad ja jutlustavad kõige efektiivsemalt, on need, kes teenivad alandlikult Jumalat ning ootavad Temalt näljasena juhtimist ja armu. Valvamine, palve ja töö – need on kristlase juhtsõnad. Tõelise kristlase elu on lakkamatu palve elu. Ta teab, et ühe päeva valgusest ja jõust ei piisa järgmise päeva katsumusteks ja võitlusteks. Saatan muudab kogu aeg oma kiusatusi. Iga päev seatakse meid erinevatesse olukordadesse ning meid ootavates läbitegemata stseenides ümbritsevad meid uued ohud ja ründavad pidevalt uued ja ootamatud kiusatused. Ainult taevast saadud jõu ja armuga võime loota kiusatustele vastu pidada ja meie ees olevaid kohustusi täita. − „Gospel Workers“, lk 255−258.
In English