Hiram Edson oli edukas farmer New Yorgi osariigis Erie kanali lähedal. Ta oli ka Piiblit uskuv kristlane ja metodisti koguduse ressursside korraldaja. Ühel õhtul tundus talle, et peaaegu kuuldav hääl ütles talle: „Mine tee haige vend terveks.“
Edson oli jahmunud. „Imede aeg on möödas,“ mõtles ta ja kohe valdas teda pimeduse, sügava kurbuse ja hirmu tunne. Ta hakkas innukalt palvetama ja taas tuli sama sõnum. „Issand, päästa mind sellest kitsikusest, ükskõik kuidas!“
Ahastus kadus.
Hämmeldunud Edson pani saapad jalga ja läks naaberfarmi, kus üks mees oli haigevoodis suremas. Pere oli tema voodi juures, kuid nad olid magama jäänud. Edson hiilis vargsi, ühe võbiseva küünla valguses, voodi juurde. Ta asetas käe mehe peale ja ütles: „Vend, Issand Jeesus teeb su terveks.“
Mees hüppas püsti ja hakkas Jumalat kiitma. Selle peale ärkas ka perekond. Missugune palvekoosolek toimus selles majas tol õhtul! Arst oli vapustatud, kui nägi järgmisel päeval seda terveks saanud meest puid lõhkumas. See kogemus tõi kogu kogudusse vaimuliku ärkamise.
Edson oli umbes 1839. aastal Millerit kuulnud ja sõnumit jaganud, nagu paljud teisedki. Viimastel päevadel enne oktoobri määratud kuupäeva sai tema kodust nende koosviibimise koht, kes ootasid Jeesuse tulekut. Vähemalt ühel korral, kui nad koos laulsid, langes nende peale Püha Vaim sellise väega, et sealsamas Edsoni elutoas toimus uus vaimulik ärkamine.
Aeg tuli aina lähemale ja lähemale. Nad ootasid seda kannatamatult.
Õpetaja, Tervendaja ja Kuningas, nii palju aega on möödunud. Tihtipeale on meil raske oodata püsivalt innukalt Sinu ilmumist. Ma ei pea olema kogu aeg emotsionaalsel mäetipul, kuid ma palun, et Sa säilitaksid minust seda kindlust, et Sa tuled, ja selle päeva rõõmsat ootust!
In English