Jumala vägi tegutseb looduses lakkamatult

Avaldatud 11.8.2018, rubriik Päeva sõna

Kes on mõõtnud pihuga vee? Või määranud vaksaga taeva? Või kogunud vakaga maa põrmu? Või vaaginud margapuuga mäed ja kaalukaussidega künkad? Jesaja 40:12

Psalmist ütleb. „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.“ [Psalmid 19:2−4] Mõned võivad arvata, et need suursugused asjad loodusmaailmas ongi Jumal. Need ei ole Jumal. Kõik need imed taevastes täidavad ainult neile määratud ülesannet. Nad on Issanda käsilased. Jumal on nii kõigi asjade Järelevaataja kui ka Looja. Jumal on tegevuses oma loodud asjade ülevalhoidmisega. Sama käsi, mis hoiab mägesid tasakaalus, juhib maailmu nende salapärasel rännakul ümber päikese.

Looduses ei ole peaaegu ühtki toimingut, mille kohta me ei leiaks viidet Jumala Sõnas. Sõna teatab, et „ta laseb oma päikest tõusta“ ja „vihma sadada“. Ta „laseb tärgata rohu mägedele. … Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka. Ta viskab oma jääd nagu palukesi. … Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.“ „Tema teeb välgud vihmaks, ta toob tuule välja oma aitadest.“ [Matteuse 5:45; Psalmid 147:8−18; 135:7]

Need Pühakirja sõnad ei räägi midagi looduse sõltumatutest seadustest. Jumal varustab mateeria ja asjad sellega, millega viia Tema plaane täide. Ta kasutab oma käsilasi, et taimestik võiks hästi kasvada. Ta saadab kaste, vihma ja päikesepaiste, et rohelus võiks tärgata ja laotada oma halja vaiba üle maa, et põõsad ja viljapuud võiksid pungi ajada, õitseda ja vilja kanda.

Ei tohi arvata, et seemne jaoks on kehtestatud seadus ise idaneda, et leht ilmub sellepärast, et ta peab seda ise tegema. Jumalal on sisse seatud seadused, kuid need on üksnes teenijad, mille kaudu Ta tulemused esile toob. Jumala otsese tegevuse abil murrab väike seeme läbi maapinna ja võrsub elule. Iga leht kasvab ja iga õis õitseb Jumala väe tõttu. − The Review and Herald, 17. märts 1904.

Jaga Facebookis