Kitsikuse aeg puhastab Jumala rahvast

Avaldatud 8.11.2018, rubriik Päeva sõna

Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal. Jesaja 33:2

Jaakobi lugu on kinnitus ka selle kohta, et Jumal ei hülga [lõpuaja kitsikuses] neid, keda on petetud, kiusatud ja ahvatletud patusse, kuid kes tõsises kahetsuses pöörduvad Tema poole. Kui Saatan püüab niisugust inimest hävitada, saadab Jumal oa inglid teda lohutama ja ohu ajal kaitsma.

Saatana rünnakud on ägedad ja otsustavad, tema pettused kohutavad, kuid Issanda silmad valvavad oma rahvast ja Tema kõrvad kuulevad nende appihüüdeid. Nende kitsikus on suur, sulatusahju leegid näivad neid hävitavat, kuid Puhastaja toob nad välja nii nagu tules proovitud kulla. Jumala armastus oma laste vastu on raskel katsumuseajal niisama tugev ja õrn nagu kõige päikesepaistelisematel päevadel. Ometi on vaja panna nad sulatusahju. Kõik, mis maine, peab saama hävitatud, et Kristuse kuju võiks inimesest täielikult vastu peegelduda.

Meie ees seisev hingekitsikus ja ahastuse aeg nõuab usku, mis talub väsimust, viivitust ja nälga − usku, mis ei nõrke, kui seda tõsiselt proovile pannakse. Kõigile antakse aega ettevalmistamiseks selleks ajaks. Jaakob võitis, sest ta oli püsiv ja kindlameelne. Tema võit on tõendiks püsiva palve väest. Kõik need, kes haaravad Jaakobi sarnaselt kinni Jumala tõotusest ning on sama tõsised ja püsivad palves, võidavad nii nagu võitis tema. Need aga, kes ei taha ennast salata ega kahetseda Jumala ees ning paluda kaua ja tõsiselt Tema õnnistuse pärast, ei saavuta õnnistust.

Kui vähesed teavad, mida tegelikult tähendab võidelda Jumalaga! Kui vähesed on lähenenud Jumalale nii tugeva sooviga, et on pingutanud selleks kogu oma hingejõudu! Kui meeleheite lained, milliseid ükski keel ei suuda väljendada, sööstavad üle härda paluja, klammerduvad vaid vähesed kõikumatu usuga Jumala tõotuste külge.

Need, kes omavad nüüd vähe usku, on suures ohus langeda saatanlike pettuste ja südametunnistust sundiva dekreedi mõju alla. Kui nad ka proovi välja kannatavad, tunnevad nad viletsuseajal sügavat kurvastust ja ahastust, sest nad pole harjunud usaldama Jumalat. Hooletusse jäetud usu õppetükke on nad sunnitud õppima arakstegeva olukorra kohutava pinge all. − „Suur võitlus“, lk 621, 622.

Jaga Facebookis