Mõtted tänaseks
Korneelius oli Rooma kodanik, kuid ta uskus selle riigi Jumalat, kus ta teenis. Ta vastutas sadamalinna Kaisarea garnisoni eest. Pärast seda, kui Korneelius oli palunud suuremat valgust, soovis Jumal, et Korneelius saaks Tema kohta rohkem teada. Nägemuses sai Korneelius juhised, kuidas leida keegi, kes aitaks teda tema vaimulikus otsingus. Ta pidi saatma mehed Joppe linna, mis asus tema elupaigast umbes 50 kilomeetri kaugusel. Selles nimetatud kohas peatus apostel Peetrus.
Korneelius ei kõhelnud. Ta saatis „kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid“ (Apostlite teod 10:7) Peetruse juurde palvega, et ta tuleks nendega kaasa. See tekitas Peetrusele paraja kimbatuse. Kas ta peaks minema ja kuulutama evangeeliumi mittejuudile?
Kohe tekib ka teine küsimus. Miks pidi Peetrus Kaisareasse minema? Kas see ingel, kes oli Korneeliusele nägemuses juhised andnud, kuidas Peetrusega kontakti saada, ei oleks võinud edastada siis ka informatsiooni, mida Korneelius otsis? Muidugi oleks võinud ingel seda teha. Jumalal on võimalik saata oma inglid kõigile inimestele evangeeliumi kuulutama. Kuid Jumal ei tegutsenud esimesel sajandil niimoodi ja selline pole Tema meetod ka meie ajal. Ta soovib kasutada inimesi, kes räägiksid teistele Jeesusest ja Tema lunastusplaanist. See kehtis Peetruse kohta ja kehtib ka kõigi meie kohta.
Minu palve
Issand, meenuta mulle, kui kohtun teiste inimestega, et mul on kohustus kasutada iga tekkivat võimalust neile Sinust rääkimiseks!
In English