Mõtted tänaseks
Kui Iiobi kolm sõpra olid oma sõnad öelnud, tuleb esile Eliihu. Ta on teistest noorem ja ütleb, et teab oma kohta. See oli õige ühiskonnas, kus austati vanust ja peeti tarkust peamiselt eakate pärusmaaks. Aga kui Eliihu rääkima hakkab, jääb tema tagasihoidlikkusest vähe järele. Teda oli väga ärritanud see, mida Iiobi sõbrad olid öelnud, aga ka argumendid, mille Iiob oli enda kaitseks esitanud. Kuid üllataval kombel kaitseb ta sarnast teooriat. Ta peab Iiobi õnnetust peamiselt parandavaks meetmeks, millega Jumal soovib Iiobi korrale kutsuda. „Jumal toimib võimsalt oma jõus! Kes oleks seesugune õpetaja nagu tema? Kes on temale määranud ta tee …? (Iiobi 36:22, 23) Jumal „teeb suuri tegusid, mida meie ei mõista“ (Iiobi 37:5).
Iiob ei vasta sellele, mida Eliihu lisab Eliifase, Bildadi ja Soofari süüdistustele, millega nad teda juba pommitasid. Samuti ei mainita Eliihut Jumala vastuses Iiobi raamatu lõpus. Tundub, et ta oli Jumala silmis vähem tähtis kui enda silmis. Meie ajal ei ole me vastu, kui noor inimene ühineb vestlusega pärast seda, kui mitu osalejat on juba oma sõnad öelnud, aga ükskõik mis on meie vanus, peaksime kaaluma, kas väita, et meil on keerulise probleemi jaoks üks ja ainus õige lahendus. Kahjuks kohtame paljusid, kes väidavad, et on tagasihoidlikud, kuid tegelikult on pigem vastandid. Õigupoolest on rabavalt palju Eliihu-sarnaseid inimesi, kes on tagasihoidlikkuses tagasihoidmatud!
Minu palve
Aita mul, Issand, olla tagasihoidlik ja mitte väita, et mul on kiire lahendus probleemidele, mis on teistele lahendamiseks liiga keerulised olnud!
In English