Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on? Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud. Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: “Tal on kuri vaim!” Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: “Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!” Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.” (Lk 7:31–35)
Soovin siia lisada ka teksti Hb 10:25: „Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.“
Esitasin noortele küsimuse: “Mis hoiab noori kirikust eemal?” ja sain murettekitavaid vastuseid.
• Tahaks sõpru kaasa võtta, aga kardan, et nendesse suhtutakse halvasti ja nende jaoks võib esimene kirikussetulek jääda ka viimaseks.
• Kirikus saad sõimu ja seljataga rääkimist. Mis on kiriku mõte? Teiste elu elamine ja probleemidesse sekkumine?
• Ma ei saa last kirikusse tuua, sest nagu ta häält teeb, näen tigedaid pilke.
• Ma ei viitsi nii vara ärgata.
• See on nõme.
• Seal on suht igav, võiks olla midagi lõbusat.
• Mõned inimesed suruvad peale: “Sa pead sinna tulema, seda tegema…” Kunagi kutsuti mind noorteüritustele sõnadega: “Meil oleks hea meel sind ka näha.” Kui see mees, kes noorte elu huvitavaks tegi ja midagi peale ei sundinud, poleks ära kolinud, käiksin võib-olla siiamaani kirikus.
Kuna mitmed arvasid, et kirik ei ole sooja ja sõbraliku õhkkonnaga, peaksime ehk rohkem endasse vaatama. Kas meis on armastust ja hoolivust nende inimeste vastu, kes üle kiriku ukseläve astuvad? Isegi vaatamata tulijate välimusele ja käitumismaneeridele. Või peavad nad meie arvates saavutama enne mingi teatava “taseme”, kui võivad kirikusse tulla? Kas me peame ennast veidi ravima, enne kui võime arsti juurde minna?
Ärme takista inimesi Jumala juurde tulemast, vaid aitame neid armastusega, siis on lootust, et nad tulevad kord ka koguduse juurde ja Jumal võtab ära need asjad, mis ei sobi. Kui me üritame teisi muutuma sundida, läheb laps koos pesuveega. Palugem Jumalalt rohkem leplikkust nende suhtes, kes ei vasta meie ettekujutuses olevatele standarditele, siis suudame neile ka midagi huvitavat pakkuda, ilma sundimata.
In English