Iseloom on vägi. Tõe vaikne tunnistus, isetu ja jumalakartlik elu kannab endas peaaegu vastupandamatut mõju. Ilmutades oma elus Kristuse iseloomu, teeme Temaga koostööd hingede päästmise töös. Me saame Temaga koostööd teha ainult siis, kui meie elus ilmneb Tema iseloom. Ja mida laiem on meie mõjupiirkond, seda enam head saame teha. Kui need, kes väidavad end Jumalat teenivat, järgivad Kristuse eeskuju, rakendades oma igapäevaellu Seaduse põhimõtteid; kui iga tegu annab tunnistust sellest, et nad armastavad Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, siis on kogudusel vägi liigutada maailma.
Kuid iial ei tohi unustada, et halb mõju pole sugugi väiksem. Oma hinge kaotamine on kohutav, aga teiste hingede kadumisele kaasaaitamine on veelgi hullem. Kuigi mõte, et meie mõju on surmalõhn surmaks, on hirmus, on see siiski võimalik. Paljud, kes väidavad, et koguvad koos Kristusega, puistavad hoopis laiali. Sellepärast ongi kogudus nii nõrk. Paljud lubavad enesele vabalt kriitikat ja süüdistamist. Kahtlust, kadedust ja rahulolematust väljendades annavad nad end Saatana tööriistaks. Enne kui nad mõistavad, mida nad teevad, on vastane nende kaudu oma eesmärgi täide viinud. Halb mulje on jäetud, vari on heidetud, Saatana nooled on sihtmärgi leidnud. Usaldamatus ja täielik uskmatus on kinnistunud neis, kes muidu oleksid võinud vastu võtta Kristuse.
Samal ajal vaatavad Saatana töölised rahulolevalt neid, kelle nad on tõuganud kahtlustesse ning kes nüüd on noomimise ja palumise suhtes kalgid. Saatana käsilased meelitavad end mõttega, et nende kalkide hingedega võrreldes on nad vooruslikud ja õiged. Nad ei mõista, et need kurvad iseloomurusud on nende enda ohjeldamatu keele ja mässumeelse südame töö. Nende mõju kaudu on nood kiusatud hinged langenud.
Nii pööravad nimekristlaste kergemeelsus, isekas himude rahuldamine ja hooletu ükskõiksus palju hingi eluteelt kõrvale. Palju on neid, kes kardavad Jumala kohtupingis oma mõju tagajärgi näha. Ainult Jumala armu läbi võime mõju talenti õigesti kasutada. − „Kristuse tähendamissõnad“, lk 340, 341.
In English