Rääkides tõtt armastuses, kasvame kõiges tema sisse, kes on Pea, see on Kristus. Ef 4:15, NIV
Kristlastel peaks olema soov inimesi aidata, kuid iga selline abistamine peab olema puhta motiivi ja õige vaimu ajel. Kõik soovid leida süüd, igasugune kahjurõõm teise ebaõnne üle ja kõik kriitilisus on kohatud. Peame alati meeles pidama, et pole tõsisemat pattu kui see, et meil on kohutmõistev vaimsus.
Võid ju küsida, kuidas saab rakendada abistamist nii, et see tõesti aitaks? D. Martyn Lloyd-Jones pakub mitu soovitust. Esiteks palub ta lugeda iga päev 1. Korintlastele 13 (suur armastuse ülemlaul). Miks mitte teha seda kohe praegu? Mõtle hetkeks, millise konkreetse nõuande sellest peatükist võid kaasa võtta tänasesse päeva.
Teiseks tuleta meelde oma ütlusi teiste inimeste kohta. Istu maha ja analüüsi neid väiteid ja küsi endalt, mida sa sellega tegelikult mõtled. Varasematel aegadel olen leidnud, et see samm on väga valus. Olin ühe kolleegiga suheldes teinud avaldusi, mis ei olnud ei vaimult ega sisult kristlikud. See ei tähenda, et sellel inimesel poleks olnud mõningaid silmatorkavaid vigu, kuid kui ma istusin maha ja mõtlesin oma taktika läbi, mõistsin, et kogu mu lähenemine on vastuolus evangeeliumiga, mille eest ma arvasin end seisvat. See on hirmutav. Meie elus on palgid iga nurga peal.
Kolmandaks, pea meeles, et millegi silmast välja saamine on väga raske operatsioon. Ükski keha organ ei ole tundlikum kui silm. Silmaga tegelemisel peame kasutama kaastunnet, kannatlikkust, rahulikkust ja külma närvi. Need omadused tuleb üle kanda vaimulikku valdkonda, kui tegeleme teiste inimestega. Nagu Paulus ütles, tuleb meil õppida tõde rääkima armastuses. Olen tegelikult tänanud inimesi, kes on pöördunud minu poole sel viisil, kui neil oli vaja mulle vastu astuda. See tunne on aga vastupidine neile, mis tekkisid siis, kui mõni tuli minu jutule nagu elevant portselanipoodi.
Tänan Sind täna, Issand, õrnalt kohtlemise eest. Kasvagu see omadus ka minus.
In English