Tõeline pühitsus sisaldab kuulekust

Aadam ja Eeva julgesid Issanda nõudmistest üle astuda ning patu kohutavad tagajärjed peaksid olema meile hoiatuseks, et me ei järgiks nende sõnakuulmatut eeskuju. Kristus palvetas oma jüngrite eest nende sõnadega: „Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!“ (Johannese 17:17) Ilma tõele kuuletumata ei ole tõelist pühitsust. Need, kes armastavad Jumalat kogu südamega, armastavad ka kõiki Tema käske. Pühitsetud süda on Jumala seaduse eeskirjadega kooskõlas, sest need on pühad, õiged ja head.

Jumala iseloom ei ole muutunud. Ta on tänapäeval seesama valvas Jumal, kes andis oma seaduse Siinail ja kirjutas selle oma sõrmega kivitahvlitele. Need, kes tallavad Jumala püha seaduse jalge alla, võivad öelda „Ma olen pühitsetud“, kuid tegelikult on pühitsetud olemine ja selle väitmine kaks erinevat asja.

Uus Testament ei muutnud Jumala seadust. Neljanda käsu hingamispäeva pühadus on sama kindel nagu Issanda troon. Johannes kirjutab: „Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine. Te teate, et tema on ilmunud patte ära kandma ning temas endas ei ole pattu. Ükski, kes püsib temas, ei tee pattu; ükski, kes teeb pattu [rikub seadust], ei ole näinud ega mõistnud teda.“ (1. Johannese 3:4−6)

Meile on antud õigus armastatud jüngriga samasugusele arvamusele nende kohta, kes väidavad end Kristuses elavat ja pühitsetud olevat, kuigi elavad samal ajal Jumala seadust rikkudes. Ta puutus kokku samasuguse inimklassiga nagu meie. Ta ütles: „Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.“ (salmid 7, 8) Siin kõneleb apostel selgesõnaliselt, mida ta asjast arvab.

Johannese kirjast õhkub armastavat meelsust. Aga kui jutt on inimklassist, kes rikub Jumala seadust ja väidab ikkagi, et elab ilma patuta, ei kõhkle ta neid nende kohutava pettuse suhtes hoiatamast. [Tsiteeritud on 1. Johannese 1:6−10.] − „The Sanctified Life“, lk 67−69.

Aja ja teiste

talentide

kasutamine