Kui maailma on vaja veenda patus kui Jumala seaduse rikkumises, siis vahend selleks on Püha Vaim, kes tegutseb inimtööriistade kaudu. Kogudus peab koheselt vabanema oma surmataolisest unest, sest Issand ootab, et õnnistada oma rahvast, kes tunneb õnnistuse ära, kui see tuleb, ning levitab selgeid, tugevaid valguskiiri. „Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks. … Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi.“ (Hesekieli 36:25−27)
Kui koguduse kõrb tahaks saada viljakandvaks põlluks ja viljakandev põld oleks nagu mets, siis toimub see Jumala Püha Vaimu valamisega oma rahva peale. Taevased jõud on kaua oodanud koostööd inimestega – koguduseliikmetega −, et tegutseda nendega koos suures töös, mida on vaja teha. Nad ootavad teid. Põld on nii ääretu, plaan nii kõikehõlmav, et iga pühitsetud süda on sunnitud jumaliku väe esindajana teenima.
Samal ajal on tegevuses vägi, mis häirib kõike altpoolt. Kurjade inglite töö saab ilmsiks pettustes, eksiarvamustes ning ebatavalistes õnnetustes, kuritegudes ja inimkaotustes. Sel ajal kui Jumal kasutab halastusingleid töös inimeste kaudu, paneb Saatan oma käsilased tööle, võttes kasutusele kõik jõud, mis tema kontrollile alluvad. Palju on isandaid ja jumalaid. Kuuldakse hüüdu: „Vaata, siin on Kristus!“ ja „Vaata, Ta on seal!“ Saatana tõsised salasepitsused paistavad välja tema tegudest kõikjal, et eksitada kõigi tähelepanu käesolevast kohustustest kõrvale. Valekristuse ilmumine äratab petlikke lootusi neis, kes lasevad end petta. Koguduseliikmed, kes on valvel, valmistuvad erakorraliseks olukorraks ning Saatana väe ilminguid esitletakse inimestele nende õiges valguses. − General Conference Daily Bulletin, 28. veebruar 1893.
In English