Mõtted tänaseks
Apostel Johannes tundis hästi Gaiust. Me ei tea, kus ta elas, samuti ei tea me, millal täpselt ta selle lühikese kirja Johanneselt sai. Apostel jättis oma kirja üsna lühikeseks, kuna ta lootis varsti jälle Gaiust isiklikult näha. Tegelikult ei tea me sellest Gaiusest eriti rohkem, kui et ta oli külalislahke. „Rändjutlustajad“, kes rändasid kogudusi kinnitades ühest kogudusest teise, võisid Gaiuse kodus alati magamiskoha leida.
Piibli kultuuris peeti külalislahkust äärmiselt oluliseks. Mõistagi oli külalislahkus sageli ka väga vajalik. Rändajatel ei olnud loota, et leiavad igas linnas või suuremas külas kena hotelli või mugava motelli. Paljud vajasid pärast päevade viisi rändamist ka füüsilist hoolitsust. Sama kehtis loomade kohta, kes neid reisil teenisid. Rändavatel kristlikel juhtidel oli oluline teada, et nad leiavad külastatavas paigas sellise külalislahke koguduseliikme nagu Gaius. Seda enam, et kristlastest ränduritel oli oma sõnumit kuulutades sageli ohtlik.
Meie ajal ei oota pastorid, et saaksid mõneks päevaks koguduseliikmete juurde jääda, kui on nende linna kirikus jutlustanud. Kuid ikkagi on külalislahkuse kogemine eesõigus. See ei kehti ainult pastorite kohta. Igaüks, kes kirikusse tuleb, ükskõik kas oma kodumaal või välismaal, loodab kohata külalislahket Gaiust ning külalislahkus on positiivne element ka paljudes teistes olukordades. Meie peamiselt pealiskaudsete Facebooki sõprade ajastul jäetakse tegelik külalislahkus kahjuks sageli kõrvale.
Minu palve
Aita meil, taevane Isa, osutada külalislahkust inimestele nii meie usukogukonnas kui ka väljaspool seda!
In English