Sa oled sunnitud mõtlema, missugused mõtted käisid läbi Sauluse peast, kui ta istus kolm päeva pimeduses, paastus a ootas Jumala järgmist käiku. Võib olla laastav kogemus avastada, et oled kogu elu universumi valel poolel mänginud. Saulus Tarsosest oli paljutõotav noor mees, kes teadis täpselt, mida elult ootas: ta soovis kaitsta oma isade usku ja lõpetada Kristuse järelkäijate võrsuv sekt, mis paistis kõiki ärritavat. Ta oli oma veendumustes nii kindel, et lasi isegi ülempreestril anda dokumendid, mis kinnitasid, et tal on õigus „radikaale“ kinni võtta.
Teel Damaskusesse esitati äkitselt sellele kõigele väljakutse, kui Jumal, keda ta oma arust kaitses, peatas ta korraks ning vaidlustas kogu tema maailmavaate. Ta kahtles Temas, kes oli rääkinud Aabrahamiga, ning oli näidanud, et tegutseb Jumala vastu, mitte Tema poolt.
See juhtub meie kõigiga − pöördumisprotsessi ajal sosistab Vaim meie südames (või vahel lausa karjub!) ja näitab, et meie maailmast arusaamine on patu tõttu põhjalikult moonutatud. Ta kõigutab meie enesekindlust ja ilmutab meie täieliku pimeduse. Ühe hetkega või vahel nädalate, kuudevõi aastate jooksul rebib Ta maha langenud maailma prioriteetide süsteemi ja näitab meile, kes on Jumal tegelikult − kontrastina sellele, kes oleme meie.
Kui läheme ristimise käigus veepinna alla, siseneme põgusasse hetkesse, kus maailm jääb vaikseks. Tavaliselt on meie silmad suletud ning ümbritseva maailma vaatepildid ja helid kaovad. Me oleksime nagu läinud koos Saulusega pimedusse. Olen näinud mõningaid ristitavaid palumas pastoril neid mõni hetk vee all hoida, et neil oleks aega mõtiskleda kõigele, mis möödub, kõigele, mille nad Kristuse pärast hülgavad. Kui nad on valmis, annavad nad pastorile märku, et on aeg tagasi üles tulla.
Kujundlikult on iga ukslik Damaskuse teel kinni peetud ning vana mina läheb veehauda, jääb igaveseks maha. Tagakiusaja Saulusest sai apostel Paulus; sama on juhtunud nüüd ka sinuga.
In English