Meie kahjuks on tänapäeva kristlus muutnud Vana Testamendi tühiseks, nagu oleks see midagi ajutist, millel ei ole midagi pakkuda valgustatud usklikule, kellel on juurdepääs Uuele Testamendile. Vastupidi, peaaegu võimatu on mõista Uut Testamenti ilma vanata ning üks kõige põnevamaid uurimisvaldkondi on Vana Testamendi pühamuteenistuse rituaalid ja kombetalitused.
Peaaegu iga detail ilmutab midagi olulist Kristuse kohta, kaasa arvatud leeri enda paigutus. 4. Moosese raamatu 2. peatüki kohaselt järgisid Iisraeli lapsed teekonnal Kaananisse leeri püstitades väga ranget korda. Kogudusetelk püstitati leeri keskele, leviidid tihedalt selle ümber ringis. Ülejäänud suguharud püstitasid telgid selle ringi ümber, kolm suguharu igas ilmakaares. Kristuse enda ligiolu auhiilgus laskus kogudusetelgile ja võttis aset kõige pühamas paigas.
See oli Jumala ligiolule nii lähedal kui siin maapeal võimalik, ning nähtav meenutus, et Jumala lõplik eesmärk on tuua nad täielikult enda juurde ja ühel päeval taasavada ka tee elupuu juurde.
Kui Johannesele näidatakse uut Jeruusalemma, näeb ta Jumala tõotuse täitumist. Linnal on kaksteist väravat, igaühel neist on ühe suguharu nimi. Samamoodi on alusmüürid nimetatud apostlite järgi. Väravad ei ole pitseeritud, vaid avatud ning nagu kõige püham paik, on linn ise kuubikujuline. Jumala rahvas on lõpuks ometi toodud tagasi lähedasse osadusse oma Loojaga.
See on vapustav vaatepilt. Jumal ei jätnud meid hukatusse, kui otsustasime Tema vastu mässata, vaid Ta otsustas hoopis hoida meid võimalikult lähedal, kuni võitlus Kristuse ja Saatana vahel on lõppenud ning Ta saab lüüa väravad valla ja meid koju tuua. Jumala rahvas ei ole mitte hetkekski enda kaitsta jäetud ning peagi tuleb see aeg, mil pole üldse mingit kaitset vaja.
In English