SÕPRUS SALADUSEGA

Kaks meest vaidlesid omavahel. Üks küsis teiselt, “Mis oli siis evo- lutsiooniprotsessis esimene, kas kana või muna?”

“Muna,” kõlas vastus.

“Nojah, aga ükski muna ei tule ju ilma kanata? “väitis esimene. “Kust siis see muna tuli?”

Nähes oma kimbatust, vabandas teine mees oma viga ning oletas, et kana oli siis ikka esimene.

“Hästi küll, aga oled sa näinud ühtki kana, mis pole munast koorunud. Kust siis see kana tuli?”

Teine pidi märkima, et ta ei tea.

Ainsa võimaliku info saamiseks, mis seletab päritoluküsimused, peame pöörduma jumaliku ilmutuse poole, kust loeme, et Jumal “lõi kõik Kristuses Jeesuses”.

Peame pidevalt meenutama, et kõik valgustatud mõtlejad märgivad, et nii inimkond kui loodus sisaldavad lahendamata saladusi. Nende lahen- dus ületab taiplikuimagi mõistuse. Üks sellistest on maa ja kõige elava päritolu. Kaasaja teadus ei suuda selgitada asjade algust. Loomise saladus on väljaspool selle käsitlust. Teadlased võivad arendada arvamusi, teoo- riaid või hüpoteese otsekui oleksid need väljapakutud tõsiasjad, kuid sageli on sellised teooriad niihästi lünklikud kui ka vastuolulised. Maa algusesaamise ajal ei olnud inimkonda veel olemas. Sellepärast peame selles küsimuses sõltuma jumalikust ilmutusest.

Kuid tänane piiblisalm kõneleb ühest veel sügavamast saladusest - “sõprusest saladusega”, “Kristuse, meie Looja saladusest” (Ef 3:4, NKJV). See teatab, et niihästi paganad kui juudid on “/Jumala/ tõotuse kaaspärijad Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu” (salmid 5-8). Ja evangeeliumi olemus on “Kristuse äraarvamatu rikkus” (salm 8). See rikkus hõlmab hea sõnumi, et “nüüd... Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu” (Ef 2:13,14). Tänu olgu päästva evangeeliumi eest!

H. M. S. Richards, Jr.