„Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest.“ (Matteuse 11:11) Sakariasele enne Johannese sündi antud ettekuulutuses oli ingel öelnud: „Ta saab suureks Issanda silmis.“ (Luuka 1:15) Mis on taeva silmis tõeline suurus? Mitte see, mida maailm peab suureks – mitte rikkus, seisus, suursugune päritolu või kõrged vaimuanded. Kui mõistusejõud, ilma mingit õilsamat eesmärki silmas pidamata, vääriks austust, siis tuleks meil anda au Saatanale, kelle vaimse tasemega pole ükski inimene võrdne. Kõige suurem anne, mis on isekuse teenistuses, muutub sedavõrra suuremaks needuseks.
Jumal hindab sisemisi väärtusi. Armastus ja puhtus on Tema silmis tõeliselt õilsad omadused. Johannes oli suur Jumala silmis siis, kui ta Suurkohtu saadikute, rahva ja oma jüngrite ees loobus võtmast au endale ning juhtis kogu tähelepanu Jeesusele kui Tõotatule. Tema omakasupüüdmatu rõõm teenida Kristust näitab kõrgeimat õilsust, mis inimeses võib avalduda.
Need, kes olid kuulnud tema tunnistust Jeesuse kohta, rääkisid pärast tema surma: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte, aga kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.“ (Johannese 10:41) Johannese ülesandeks polnud kutsuda tuld taevast alla või äratada surnuid nagu tegi Eelija, samuti ei sirutanud ta Moosese sarnaselt Jumala nimel välja keppi. Tema oli saadetud kuulutama Kristuse ilmumist ja kutsuma inimesi valmistuma Tema tulekuks. Ta täitis oma ülesande nii ustavalt, et siis kui inimesed meenutasid, mida ta neile Kristusest oli õpetanud, pidid nad tunnistama: „Kõik, mis Johannes sellest mehest on öelnud, on tõsi.“ Meistri iga jünger peaks andma Kristusest selliselt tunnistust. − „Ajastute igatsus“, orig lk 219, 220.
In English