Eluhingus

Inimkonna lugu algab hingetõmbega, kui Jumal „valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse“. (1. Moosese 2:7)Kui oled sukeldunud liiga sügavale vette ja oled äkitselt tundnud vajadust pinnale jõuda, siis tead hästi, kui väga vajab keha hapnikku. Kui päevavalgus sinu kohal nähtavaks muutub, täidab su rinda meeletu tulitamine ja jalad vehivad pööraselt, et sind kiiresti tagasi õhu kätte viia. Sinu ellujäämisinstinktid sunnivad sind tegema hingamiseks mida iganes.

Veidi vähem selge on sinu keha vajadus puhta õhu järele. Kui liigud siseruumide rikutud õhus, ei ütle su keha, et oled uppumas, kuid hea, puhta õhu puudumise mõjud võtavad su heaolult siiski lõivu.

Päev päeva ja aasta aasta järel töötavad järjest rohkemad meist iga päev kontori luminofoorlampide all ja hingavad läbi kütte- või jahutussüsteemi pumbatavat õhku. Pärast tööd istume autosse ja sõidame tagasi oma õhukonditsioneeriga koju, kus hingame jätkuvalt kogu öö siseruumi õhku. Arvutu hulk kemikaale ja plasttooteid, mis meie kodu täidavad, vähendavad meie hingatava õhu kvaliteeti veelgi.

Varem olime mures välisõhu saaste pärast, aga nüüd on paljudes kohtades siseruumide töö- ja elukeskkond mõnikord rohkem saastunud kui välisõhk. Pestitsiidid, tuletõkkematerjalid, hallitus ja seened (ja palju muud) on saanud meie eluruumides tavaliseks. Kuigi me ei ole päris kindlad, miks, on huvitav täheldada, et maailma paljudes osades on astmasse haigestumine tõusuteel.

Me ei pruugi olla sõna otseses mõttes uppumas, kuid oleme muutnud juurdepääsu puhtale õhule raskeks. „Saastunud õhk ei anna vajalikku hapnikku,“ kirjutab Ellen White, „ning veri läheb elu saamata tagasi ajusse ja teistesse organitesse. … Elamine suletud, halva ventilatsiooniga ruumides, kus õhk on seisev ja rikutud, nõrgestab kogu organismi.“13

Paljude inimeste puhul võib olla nii, et külluslikuma ja tervislikuma elu saad lihtsalt, kui avad aknad või lähed sagedamini õue.