Kui see, kes on Kristuse kaastööline, vajutab alandlikkuse ja armastusega tõe patuse südamesse, kõneleb inimtööriista kaudu armastuse hääl. Taevased olevused tegutsevad koos pühendunud inimesega ja Vaim mõjutab uskmatu hinge. Jumalalt tuleb südamesse võimekus uskuda ja patune võtab Jumala Sõna tõendid vastu.
Vaimu armulise mõju kaudu muutub patuse meelsus ja eesmärk, kuni ta saab Kristusega üheks. Tema kiindumus Jumala vastu suureneb, tal on nälg õiguse järele ning ta igatseb rohkem oma Meistri sarnane olla. Kristust vaadates muudetakse teda aust ausse, iseloomust iseloomu ja ta saab aina enam Jeesuse sarnaseks. Ta täitub Kristuse armastusega, mis on sügav, väsimatu armastus hukkujate vastu, ning temas on Kristus, au lootus. „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.“ (Johannese 1:12) − „Testimonies to Ministers and Gospel Workers“, lk 220, 221.
Meil on vaja rohkem Kõigeväelise tegutsemist ja vähem usaldust inimtööriistadesse. Peame valmistama inimesi Jumala valmistuspäeval seismiseks; peame suunama inimeste tähelepanu Kolgata ristile ja tegema selgeks põhjuse, miks Kristus oma suure ohvri tõi. Peame inimestele näitama, et neil on võimalik taastada lojaalsus Jumalale ja kuulekus Tema käskudele. Kui patune vaatab Kristusele kui oma pattude lepitusele, astugu inimesed kõrvale. Teatagu nad patusele, et Kristus on „lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pattude eest“ (1. Johannese 2:2).
Julgustage teda otsima tarkust Jumalalt, sest tõsise palve kaudu õpib ta Issanda teed paremini tundma kui mõne inimesest nõuandja juhatusel. Ta mõistab, et see oli seadusest üleastumine, mis põhjustas igavese Jumala Poja surma, ja ta vihkab patte, mis Jeesust haavasid. Kui ta vaatab Kristust kui kaastundlikku, hella Ülempreestrit, püsib tema südames patukahetsus. − „Testimonies to Ministers and Gospel Workers“, lk 220.
In English