„Too päev“

Avaldatud 20.3.2017, rubriik Päeva sõna

Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?“ Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad! Matteuse 7:22, 23

„Too päev“ on kohtupäev, aeg, mil kõik juhtumid on otsustatud ning Jumal jagab välja tasu ja karistuse.

Üks lugu räägib noorest poisist, kellel ema käskis aeda aedubasid külvata. Töö algas päris hästi. Poiss purustas hoolega mullakamakaid ja külvas igale reale seemned viiesentimeetriste vahedega. Kuid päike läks palavamaks ja sõbrad läksid mööda, lehvitades rõõmsalt ujumiskoha poole suundudes. Peagi muutus töö aina vähem ja vähem atraktiivseks. „Kellele on üleüldse vaja nii palju aedube?“ küsis poiss endalt. „See on suvepäeva raiskamine.“ Niisugused mõtted lõpetasid tema ustavuse. Ta jõudis otsusele, et on piisavalt teinud, ning kallutas ülejäänud seemned poole peenra peale auku. Emal oli aga hea meel. Kõik näis korras olevat. Kuid siis saabus „too päev“. Antud juhtumi puhul jõudis see kätte siis, kui seemnetest tärkasid võrsed. Kõigile oli selge, mis oli juhtunud. Arveteõienduspäev oli tulnud.

„Too päev“ jõuab viimaks kätte kogu maailmale, ütleb Jeesus. Siis on meie suhe Jumalaga kõigi jaoks nähtav. Tähtis on see, kuidas oleme oma elu elanud. Meie olevik on osa meie tulevikust. Jeesuse sõnul määrab see kindlaks meie tuleviku. See on Tema õpetus Matteuse 7:21−23.

Jeesuse kohtuotsus „minge ära minu juurest“, „ma ei ole teid kunagi tundnud“ on kõige karmim, mida Ta kunagi peab ütlema. Mõnel inimesel on arusaam, et viimane kohtupäev on selleks, et Jumal saaks välja rookida võimalikult palju inimesi. Ent see on Saatana tõlgendus, mitte Jumala kavatsus.

Tõde on hoopis vastupidine. Jumal ja Kristus soovivad taevas näha võimalikult palju inimesi. Kohtupidamine ei ole mitte inimeste väljajätmiseks, vaid sissetoomiseks. See kinnitab kogu universumi ees, et nad on tõepoolest vastu võtnud Jeesus ohvri ristil kui lepituse oma pattude eest ning et nad on lubanud Jumalal täita end Tema armastuse põhimõttega.

Jumal ja Kristus on selles draamas oma osa teinud. Ainus küsimus on: kas meie oleme oma osa teinud? Kas me oleme lubanud Püha Vaimu oma südamesse sisendama Jumala armastavaid põhimõtteid? Kas oleme lubanud Tal näidata neid põhimõtteid oma igapäevaelus?

Jaga Facebookis