Vanal ajal oli patt tuua ohver valel altaril või süüdata viiruk võõra tulega. Meil on oht segada püha ja tavaline. Jumala püha tuld tuleb kasutada koos meie panusega. Õige altar on Kristus ja õige tuli on Püha Vaim. Püha Vaim peab inimesi inspireerima, õpetama, juhtima ja suunama ning tegema neist usaldatavad nõuandjad. Kui pöörame Jumala valitutest kõrvale, on meil oht küsitleda võõraid jumalaid ja tuua ohver võõral altaril. …
Kõige mõjusam Sõna kuulutamine on tulutu, kui Vaim ei õpeta ega valgusta kuulajaid. Kui Vaim ei tegutse inimtöölisega koos ja tema läbi, siis Pühakirja lugemine ei päästa hingi ega muuda iseloomu. Tööga seotud planeerimine ja kavandamine ei tohi olla selline, mis tõmbaks tähelepanu endale. Sõna on vägi ja mõõk inimtööriista käes, kuid Püha Vaim on selle võimekus ja eluline vägi mõistusele mõju avaldamiseks.
„Siis on nad kõik Jumalalt õppinud.“ (Johannese 6:45) Jumal on see, kes paneb inimeste südames valguse särama. Kas mu teenivad vennad peavad meeles, et oluline on tunnustada oma jõuallikana Jumalat ja Vaimu Lohutajana? Suur põhjus, miks Jumal saab meie heaks nii vähe teha, on see, et unustame, et elav vooruslikkus tuleneb koostööst Püha Vaimuga. − „Manuscript Releases“, 2. kd, lk 45, 46.
Vaim näitab meile pidevalt põgusaid pilke Jumalast. Jumalik ligiolu on lähedal ja kui mõistus vastab ja südameuks on avatud, jääb Jeesus inimese juurde. Vaimu jõud tegutseb südames ja juhib tahte meelsuse Jeesuse juurde elavas usus ja täielikult jumalikku väge usaldades, et inimene tahab ja toimib Tema hea nõu kohaselt. Vaim võtab Jumala omast just nii kiiresti kui hing otsustab ja tegutseb vastavalt ilmutatud valgusele. − „Manuscript Releases“, 2. kd, lk 46.
In English