See on üks Jeesuse hämmastavamaid seisukohti, mida Ta on väljendanud. Ma usun, et jüngrid ja teised inimesed, kes seda lauset kuulsid, olid üllatusest keeletud.
Kuidas saab kellelgi olla suurem õigus kui kirjatundjatel ja variseridel? Esimese sajandi juutide arvates oli see täiesti võimatu.
Kirjatundjad olid ühiskonnaklass, kes veetis kogu oma aja Jumala seadust õpetades ja lahti seletades. Kogu nende elu oli pühendatud Jumala Sõna uurimisele. Kui rääkida pühendumusest, siis kirjatundjatel oli seda küllaga.
Jeesuse ajal koosnes variseride valitud klass umbes 6000 inimesest. Nende elu oli täielikult pühendatud Messia ootusele ning nad elasid täiuslikku elu.
Enamik kristlastest peaks üle vaatama oma arusaamad variseridest. Nad polnud lihtsalt head inimesed, nad olid parimad. Peale selle, et nad olid väga õige moraaliga, otsisid nad meeleheitlikult Jumalat ning kaitsesid hardalt Tema püha nime, seadust ja Sõna. Kindlasti oleks kogudus ja maailm tohutult parem, kui rohkem meist esitaks iga päev keskse variserliku küsimuse: „Mis ma peaksin tegema, et pärida igavene elu?“ (Mt 19:16; Lk 10:25) Variserid olid inimesed, kes täielikult pühendusid Jumala teenimisele, alates hetkest, mil nad hommikul silmad lahti tegid, kuni magamaminekuni õhtul.
Kui me ei näe kirjatundjate ja variseride headust, ei taba me ka Uue Testamendi õhkkonda.
Mida kõike suudaks teha kogudus, kui kõik selle liikmed oleksid nii pühendunud nagu nemad! Kuid see ei tähenda, et neil oli kõik korras, kuigi see viitab kõigist teistest paremale Jumalale pühendumisele.
Aita mul, Issand, võtta õppust variseride ja kirjatundjate pühendumisest ja teistest headest omadustest! Aita mul võtta Sinu Sõna tõsiselt!
In English