Lisaks sellele, et Jeesus järgis seadust oma täiuslikus elus, õpetustes ja ristisurmas, jätkab Ta seda ka teenides meie eest taevases pühamus.
Nii nagu maised preestrid ohverdasid inimeste pattude eest kitsede ja jäärade verd, nii ohverdab meie suur Ülempreester oma verd oma rahva pattude katmiseks.
Kristus ohverdas iseenda ühekordselt ja alatiseks. (Hb 10:10) Kuid Ta polnud ainult ohver, mida sümboliseeris maine pühamuteenistus, vaid Ta on ka preester. Kirjas heebrealastele on öeldud: „Kristus ei läinud ju kätega tehtud kõige pühamasse paika kui tõelise paiga eelkujusse, vaid taevasse enesesse, esindama meid nüüd Jumala palge ees.“ (Hb 9:24)
Kristus on meie taevane Ülempreester, meie Advokaat. Ja Ta toimetab teenistust, mis on kõigi aegade edukaim. Heebrealastele kirjutatud kirja autor ütleb: „Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.“ (Hb 7:25)
Kõige imelisem on Kristuse teenistuse juures see, et see kinnitab meie lootust ja usku, et Ta suudab meid kaitsta Saatana süüdistuste vastu. (Hb 6:11; 10:22)
Vana Testamendi pühamuteenistust uurides saame palju õppida Jeesuse töö kohta. On kahetsusväärne, et oleme liiga sageli keskendunud pühamuteenistuse füüsilisele aspektile. Süsteemi keskmes on Jeesuse teenistus nii pattude andeksandmisel kui ka Tema järgijate õigeksmõistmisel lõpukohtus. Sellelesamale keskendub ka pühamuteenistus – see on õppetund meie päästmise kindlusest.