Nooruse kultus

Avaldatud 11.6.2021, rubriik Päeva sõna

„Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!“ 2. Moosese 20:12

Elame kultuuris, kus valitseb nooruse kultus. Mingil määral on see arusaadav. Vähesed inimesed tunnevad rõõmu teadmisest, et nad jäävad vanemaks ja surevad ning kui oled kord möödunud ajaskaalal teatud piirist, igatsed sa loomulikult taga seda aega, mil keha ei valutanud nii palju ega tõrkunud nii sageli. Jumala riik muutub üha ihaldusväärsemaks.

Kuid meie kultuuris ei kummardata vaid nooruse elujõudu; sageli tundub, et oleme endale sisendanud, et ka tarkuse asupaik on noorte hulgas. Vanem põlvkond heidetakse kõrvale kui tähtsusetu ja iganenud, samal ajal avaldataks igal pool meedias noorte arvamusi.

Muidugi ei pea tark olemiseks vana olema. „Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest,“ kirjutas Paulus Timoteosele, julgustades teda oma hingekarjase ametit täitma(1. Kiri Timoteosele 4:12). Ometi ei saa märkamata jätta, et see on just vanem Paulus − seitsmekümnele lähenev mees −, kes nooremale Timoteosele nõuandeid jagab.

Võib olla tõsi, et vanemad (ja vanavanemad) ei mõista sotsiaalmeediat või ei ole kursis uusimate trendidega. Kuid popkultuur ei ole tarkus ning noored jäävad ilma võrratust abiallikast, kui nad eiravad neid, kes olid enne. Hoolikalt järele mõeldus tundub see rumal, sest keegi sinu lähedane on juba edukalt navigeerinud selles eluetapis, milles sina praegu oled, kuid sina otsustad sellegipoolest rajale pimesilmi läheneda. See on nagu sõitmine läbi riigi ilma kaardida, mille on juba koostanud keegi, kes on sama reisi läbi teinud.

See võib tuua laastavad tagajärjed ühiskonnale tervikuna. Asjakohane näide: 19. sajandi lõpu filosoofia tõi kaasa julmused 20. sajandil, ajaloo kõige verisemal sajandil. Ometi kuuleme järgmise põlvkonna liikmeid ikka veel mängimas samade moraalselt jõuetute ideoloogiatega, mis tõid kaasa niisuguse ütlemata suure häda.

Me eirame vanemaid inimesi end ohtu seades ning määrates end nende vigu kordama. Kui palju parem oleks kiigata abiallikasse, mille Jumal on pannud meie ellu juba algusest peale, et ka meie võiksime elada pikalt sellele maal, mille Issand meile annab.

Jaga Facebookis