Üks 45. salmi võtmesõnadest on „Isa“. See pilt on mäejutluses kesksel kohal. Sõna „isa“ toob enamikule inimestest hoolimise ja kaitstuse sooje tundeid. Kui Piibel nimetab Jumalat Isaks, siis rõhutab ta sellega Jumala armastust ja hoolitsust. Me võime oma isa alati usaldada. Isa hoolitseb meie eest. Just seda mõtlebki Jeesus, kui Ta nimetab Jumalat Isaks.
Selline Jumala-käsitlus on Piiblile ainuomane. Mittekristlikud religioonid on kaldunud nägema Ülimat Olendit pigem hirmu kui armastuse objektina. Nad esitlevad Teda kui vihast jumalat, keda tuleb ohvritega lepitada. Kuid Piibel ütleb, et Jumal on armastav Isa, kes armastas maailma niivõrd, et andis oma ainusündinud Poja. Jeesuse antud pilt Jumalast on murranguline, kuid samas väga lohutav.
Jumal saab meie Isaks, kui me saame kristlaseks, kui sünnime uuesti veest ja Vaimust Jumala perekonda. Johannes kirjutab, et „ kõigile, kes tema [Jeesuse] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe [inimese] tahtest, vaid Jumalast“ (Jh 1:12, 13). Jumal on kristlasele Isa. Teistele on Ta Looja-Jumal või Käsuandja-Jumal. See ei tähenda, et Jumal ei armasta mittekristlasi, vaid seda, et Ta pole nende Isa nii, nagu Ta on „Meie Isa“.
Ja see teeb meist Tema lapsed. Selle tulemusena elame me teistsuguste põhimõtete järgi (vt õndsakskiitmisi) kui need, kes kuuluvad teise perekonda. „Meie Isa“ on üks kaunimaid võrdlusi Uues Testamendis. Ja see on tõeliselt kristlik võrdkuju.
In English