See tähendamissõna illustreerib evangeeliumi läbitungivat ja ühtesulatavat väge, mis peab vormima kogudust jumaliku sarnasuse järgi selle üksikute liikmete südameis töötades. Samamoodi nagu haputaigen muudab jahu hapuks, tegutseb Püha Vaim inimsüdames, haarab kaasa kõik selle võimed ja jõu ning muudab hinge, ihu ja vaimu Kristusega sarnaseks.
Tähendamissõnas pani naine haputaigna jahu sekka. See oli vajaduse rahuldamiseks tarvilik. Sellega õpetab Jumal meile, et inimesel iseenesest ei ole päästvaid omadusi. Ta ei suuda ennast ise oma tahte harjutamise teel muuta. Tõde tuleb südamesse vastu võtta. Nii teeb jumalik haputaigen oma tööd. Selle muutev, eluandev vägi toob südames esile muutuse. Tärkavad uued mõtted, uued tunded ja uued eesmärgid. Mõtted muutuvad, anded rakendatakse töösse. Inimest ei varustata uute andidega, vaid tema talendid pühitsetakse. Seni surnud südametunnistus virgub. Kuid inimene ei suuda seda muutust ise esile kutsuda. Seda suudab teha ainult Püha Vaim. Kõik, kes tahavad päästetud saada − olgu kõrged või madalad, rikkad või vaesed − peavad selle väe tööle alistuma.
See tõde on välja toodud Kristuse sõnades Nikodeemosele: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki. … Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt! Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.“ (Johannese 3:3−8)
Kui meie mõistust valitseb Jumala Vaim, siis saame aru haputaigna tähendamissõna õppetunnist. Need, kes avavad oma südame, et võtta vastu tõde, mõistavad, et Jumala sõna on iseloomu muutmises oluline tööriist. − The Review and Herald, 25. juuli 1899.
In English