Piibli ja prohvetikuulutuste hoolikas lugemine esitab huvitava võimaluse. Jumala lõpuaja rahvast kujutatakse seismas Siioni mäel, paigas, kuhu nende kogu identiteet oli kaua aega keskendunud. See oli koht, kuhu vanaaja Iisrael läks templisse, Kõigekõrgema pühale mäele.
Lõpuaja ülejäänud on jätk Ilmutuse 12. peatükis kujutatud naisele, kes sümboliseerib Messia tulekut ootavat Jumala rahvast. Uue Testamendi kogudus on Vana Testamendi koguduse jätk. Meie, paganad, oleme „poogitud“ Jumala rahva külge; metsik õlipuu, mis on iidse juurega ühendatud (Kiri roomlastele 11:24). Nüüd arvatakse meid usu pärast Kristusesse Aabrahami soo hulka (Kiri galaatlastele 3:29).
Kuid pööra tähelepanu Pauluse väitele Kirjas roomlastele 11. peatükis: meid on poogitud Iisraeli külge. Jumala kavatsus oli muidugi kogu aeg tuua kõik rahvad Iisraeli tunnistuse kaudu oma lepingujärgsesse perekonda (Jesaja 49:6; 60:3), aga kui Iisrael kaotas silmist oma missiooni ja Taanieli 9. peatükk täitus viimaks aastal 34, läks Jumal oma Uue Testamendi kogudusega otse paganrahvaste juurde. See oli väga vanade tõotuste täitumine.
Paulus ütleb, et Iisrael oli sõgestatud kuni „paganate täius tuli sisse“. Ellen White viitab huvitaval kombel lõpuaja liikumisele, mis toimub enne Kristuse tagasitulekut juutide hulgas. Paljud ühinevad meiega: „Nende hulgas on palju neid, kes tulevad valguse juurde ja kes kuulutavad Jumala seaduse muutmatust imelise väega.“ Ta kirjutab: „Need pöördunud aitavad valmistada Issandale teed.“23
On palju põhjusi olla ustav Jumala käskude pidamises, kuid nende hulgas on võimalus, et peame olema Iisraelile valguseks nii, nagu Iisrael pidi meile valguseks olema. Me ei või olla teiste kirikute moodi; me peame olema piisavalt selgesti eristatavad, et Aabrahami geneetilised järeltulijad võiksid meis tunda ära meie ühisele isale antud Jumala tõotuste täitumise.
Pühal linnal on ju kaks komplekti nimesid: kõik kaksteist apostlit ja kaksteist Iisraeli poega.
In English