Mõtted tänaseks
Jaakobi elu iseloomustasid mitmed dramaatilised kohtumised. Mõtle näiteks tema esimesele kohtumisele oma tulevase äia Laabaniga, kuid ka tema äärmist pettumust, kui kohtus esmakordselt Lea kui oma naisega, ning seitset aastat ootamist ja töötamist, enne kui võis Raaheliga abielluda. Ja mõistagi oli − kuigi hiljem − taaskohtumine venna Eesaviga, mis oli põhjustanud palju hirmu, ning ka − palju hiljem − oma poja Joosepiga, keda ta oli surnuks pidanud. Kuid kõige dramaatilisem kohtumine oli kahtlemata jumaliku olendiga Jabboki koolme lähedal.
Jaakob oli teel kohtuma oma venna Eesaviga, kui ta saatis oma pere, töölised ja omandi üle Jabboki jõe, kuid ise jäi maha. Järgneval ööl „heitles üks mees temaga, kuni hakkas koitma“ (1. Moosese 32:23−32). See võitlus oli nii ränk, et Jaakobi „puusaliiges nihkus paigast“. Kuid Jaakob mõistis, et ta ei maadle tavalise inimesega ning seepärast ei tahtnud vastast lahti lasti ja hüüdis viimaks: „Ei ma lase sind mitte, kui sa mind ei õnnista!“ (salm 26)
See maadlusmatš sel unustamatul ööl sai Jaakobi elu pöördepunktiks. Isik, kellega ta oli heidelnud, ütles talle, et nüüdsest peale ei ole tema nimi enam Jaakob, vaid ta saab uueks nimeks Iisrael. Jaakob mõistis juhtunu tähtsust: „Kuigi ma nägin Jumalat palgest palgesse, pääses siiski mu hing!“ (salm 31) Selle kogemuse abil suutis ta toime tulla tema ees seisva suure väljakutsega.
Minu palve
Patriarhide Jumal, palun ole ka minu Jumal ja jää minu Jumalaks!
In English