ROHKEM PATTU, KUI VÄLJA PAISTAB

Avaldatud 9.5.2025, rubriik Päeva sõna

Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele, ja tema sõi. 1Ms 3:6

Millal Eeva patustas, kas siis, kui ta võttis keelatud vilja või juba enne seda?

Mõtle veidi, enne kui vastad. Kuidas sa vastaksid? Kuidas sa oma vastust põhjendaksid? Ja kuidas on kõik see seotud salmidega Matteuse 5:27, 28?

Mõtle sündmuste järgnevusele 1. Moosese 2. ja 3. peatükis. Jumal keelas Aadamal ja Eeval süüa hea ja kurja tundmise puust (1Ms 2:17), kuid Saatan rääkis Eevale, et Jumalat ei saa usaldada (1Ms 3:1–5). Selle tulemusena võttis Eeva vilja ja sõi (1Ms 3:6).

Ta võttis. Kuid mõtle: enne seda toimus Eeva südames mingisugune muutus. Selleks ajaks, kui ta vilja puu otsast haaras, oli ta juba patustanud. Sisuliselt tähendas see, et ta palus Jumalal oma elust lahkuda, kuna ta arvas paremini teadvat, mis on tema jaoks hea. Ta oli tagasi lükanud Jumala tahte ja asendanud selle oma tarkuse ja soovidega. Enne kui ta käe vilja järele sirutas, oli ta juba otsustanud teha iseenda, mitte Jumala tahtmist. Ta oli oma elutroonile asetanud iseenda, ta oli iseenda maailma keskpunkt ning ta otsustas Jumala kõrvale tõrjuda. See tähendab, et ta oli kogu oma armastuse pühendanud iseendale, mitte Jumalale. See ongi patu põhiolemus.

Eeva tegi pattu, kui ta armastas ennast ja oma soovi rohkem kui Jumalat ja Tema tahet. Ta tegi pattu oma südames. Ja see patt tema südames viis vilja võtmise ja söömiseni. Patt südames viib patutegudeni.

Just seda tahtis Jeesus meile mäejutluses öelda. Patt on palju enamat, kui esmapilgul paistab. Patt on palju enamat kui teod. See, et olen vältinud teo sooritamist, ei tähenda, et olen Jumala ees õige.

Jaga Facebookis