Kui Sir Walter Raleigh viidi tapapaku juurde, küsis temalt timukas, kas ta pea on pakul õigesti. Raleigh vastas: „Sel on vähe tähtsust, mu sõber, kuidas pea on. Peaasi, et südamega on asjad korras.“ Samuti on minuga: kui lähen arsti juurde jalaoperatsioonile, kontrollib ta esimese asjana mu südant. Kui süda ei ole korras, pole mõtet jalaga tegeleda. Ilma terve südameta pole ka maailma parimast jalast mingit abi.
Kehas on süda elu keskuseks. Selle võimsa lihase pumpamine viib elu laiali kogu minu ülejäänud kehasse.
Sama kehtib vaimulikus maailmas ja sellest ka piibellik rõhuasetus vajadusele hoida oma süda Jumala ees puhtana.
Jeesus kuulutab oma õnnistuse neile, kes on „puhtad südamelt“. Väärib märkimist, et Ta ei maini neid, kes on arenenud mõistusega. Ta ei ütle: „Õndsad on need, kes mõistavad õigesti õpetusi, sest nemad saavad näha Jumalat.“ Tema rõhuasetus on südamel.
Ära saa minust valesti aru. Õige õpetus on oluline, kuid see ei ole asja tuumaks. Sul võib olla õige õpetuslik arusaam, kuid samas võid olla kurjemast kurjem. Inimene võib olla õpetuse suhtes sirgjooneline ja samal ajal needuseks oma kogudusele ning esindada moonutatult oma Issandat.
Nagu füüsilise, nii on ka kristliku elu tuumaks süda. Süda, mis on õiges vahekorras nii Jumala kui kaasinimestega, loob aluse nii õpetuse õigeks mõistmiseks kui ka usu õigeks väljendamiseks igapäevaelus. Ilma terve vaimuliku südameta oled vaimulikult surnud, olenemata sellest, kui hästi tunned teoloogiat või kui suure osa Piiblist oled mällu salvestanud.
Vaid puhtad südamelt näevad Jumalat.
Issand, aita mul täna seada õigeks oma prioriteedid! Aita mul täna loovutada Sulle oma süda! Aita mul täna hakata Sind paremini nägema!
In English