Pühas paigas, kõige pühama paiga ees paikneva eesriide juures, seisis väike suitsutusaltar, mille peal põletas preester spetsiaalset aromaatsete vürtside segu, nii et tekkis magusa lõhnaga suits, mis heljus üle eesriide Jumala trooni kujutava seaduselaeka juurde. Ilmutusraamat ütleb, et suits kujutab Jumala rahva palveid.
Eesriie varjas kõige pühamat paika, sest patused ei või minna püha Jumala lähedusse. Samamoodi on meie palved rikutud patust ja isekusest ega sobi esitamiseks Jumala trooni ette. Sellepärast segatakse need viirukiga ja saadetakse alles siis kõige pühamasse paika – samamoodi lisab Jeesus meie palvetele oma õiguse, et meie palved oleksid taeva õuedes vastuvõetavad.
Aastaid tagasi palus üks väike tüdruk oma vanematelt klaveritunde, sest ta tahtis saada kontsertpianistiks. Ta oskas klahvidel toksida vaid „Koerapolkat“, aga ta soovis, et suudaks rohkem mängida. Vanemad otsisid õpetajat ja nende rõõmuks õnnestus neil broneerida tund kuulsa kontsertpianistiga.
Kui nad kohale jõudsid, juhatati nad ruumi, kuid suur õpetaja ei olnud veel tulnud. Väike tüdruk oli liiga elevil, et istuda; ta jooksis klaveri juurde ja hakkas toksima sedasama tüütut laulukest, mis oli ta vanemad juba peaaegu hulluks ajanud. Vanemate kimbatuseks astus äkki tuppa suur virtuoos ja just sel ajal, kui nende tütar sündsusetult klahve ründas. Vanemad tahtsid tõusta, et tütart takistada, kuid õpetaja andis märku, et nad paigale jääksid.
Vaiksel libistas õpetaja end tüdruku kõrvale pingile ja hakkas tüdruku tahumatule toksimisele õrna saadet mängima. Üsna varsti kõlas „Koerapolka“ hämmastava duetina. Algne meloodia oli küll selgelt äratuntav, kuid maestro puudutusega oli see muutunud kauniks.
Patu juures ei ole midagi ilusat. Kuid ära unusta, et meie taevane Ülempreester on üks meist – täielikult inimene, kuigi Ta on täielikult Jumal. Kui Tema lisab sinu elule oma ilu, saab sellest magusalõhnaline viiruk, mis täidab taeva õued.
In English