Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. Mt 5:27, 28
See on väga tõsine teema.
Ma mäletan esimest korda, mil mu elu selle lõiguga vastuollu läks. Ma olin siis 19-aastane ning mind oli mõne kuu eest ristitud.
Ühel päeval olin ühes odavas poes, kui jäin oma naist oodates äkki jõllitama ühte naist. Nojah, ma ainult ei jõllitanud, vaid mõtlesin samu mõtteid, mida olin mõelnud enne kristlaseks saamist.
Äkki ma mõistsin ning see rabas mind. Püha Vaim rääkis mu südametunnistuses selge ja valju häälega: „Sa ei tohi seda teha! On vale himustada naist ja mõelda mõtteid, mida sa praegu mõtled.“
Ma ei hoolinud sellest. Ma olin ju vaid „süütult“ nautinud ja siis pidi Ta mu mõtisklusse sisse murdma! Mul oli tahtmine Pühale Vaimule öelda, et Ta läheks ära.
Tegelikult olin ma kiusatuse ja patu vahelisel piiril. Kiusatusest saab patt hetkel, mil ma mõistan, et tegemist on kiusatusega, kui ma mõistan, et mu mõtted rändavad keelatud radadel. Sel hetkel on mul kaks valikut. Ma võin Jumala väge kasutades kiusatuse tagasi lükata, kuid võin ka selle juures peatuda ja seda veidi hellitada. Teisisõnu, ma võin paluda Jumala oma ellu, et Ta aitaks mul üle saada, või paluda Tal mõneks ajaks ära minna, et saaksin nautida oma isiklikku iha.
Olen avastanud, et soov tahtlikult patustada kaob, kui ma palvetan. Jumala Vaim tuleb mulle palves abiks ning tekitab minus vastikuse patu vastu ja elustab mu südames kristliku armastuse ligimeste, minu enda ja Jumala vastu. Siis ei taha ma teha midagi, mis teeks haiget või hävitaks inimesi või suhteid.
Jumal tahab aidata meid isegi meie mõtete osas, kui me Tal seda teha laseme.
In English