Halastajate tasu on see, et nende peale halastatakse. Viies õndsakskiitmine on ainus, mille tasu on sama, mis voorus. See võinuks vabalt kõlada nii, et nad saavad „rohkem halastust“ või „täiendavat halastust“, kuna need ustavad on Jumala halastust juba kogenud. Kõigele lisaks inspireeris neid halastaja olema eelkõige vastamine Jumala armulisele halastusele.
Nad saavad tasuks veelgi rohkem halastust. Midagi eriti ilusat on selle tõotuse järjestuses. Koos Jumalaga muutub elu paremaks ja paremaks ja see jätkub läbi lõputu igaviku. Milline tõotus!
Halastuse tasu on kahes etapis. Esiteks kogevad need, kes siin maa peal halastavad, sageli oma igapäevaelus halastust ka teiste inimeste poolt. Tavaliselt on ju sedasi, et me suhtume halastavasse inimesesse, kes on eksinud, sõbralikumalt kui nendesse, kes on kõva südamega. Need, kes on julmad, saavad vastutasuks rohkem julmust. Kuid see pole alati nii. Kurb tõsiasi on, et ka lahkeid inimesi koheldakse siin maailmas mõnikord halvasti.
Ja see viib meid halastuse tõotuse teise etapi juurde. See leiab aset Jeesuse teisel tulekul. Kõigile, kes on oma elus olnud armulised, saab „tol päeval“ osaks Jumala piiritu halastus.
Siis seatakse korda kõik, mis on maailmas olnud ebaõiglane. Halastajad saavad Jumala halastuse osaliseks selle sõna kõige täielikumas tähenduses.
Kristlastena ootame „toda päeva“ rohkem kui ühtegi teist. Ja üks Piibli suur tõde on, et see, kuidas me elame praegu, määrab ära, kuidas elame siis.
In English