Käskides otsida kõigepealt Jumalat ja Tema õigust, käsib Jeesus meil keerata selg selle maailma jumalatele (omand ja positsioon) ning pöörata oma esmane tähelepanu vaimulike asjade otsimisele. See käsk keskendub sõnale „Tema“. Me ei pea otsima oma õigust ega ehitama üles oma tüüpi kuningriiki. Kaugel sellest! Me peame otsima Jumala riiki ja Tema õigust.
Käsk otsida Tema õigust on tagasipöördumine neljanda õndsakskiitmise juurde – „Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga“ (Mt 5:6). Märkasime, et neljas õndsakskiitmine on kõigepealt südamest tulev hüüd, et olla kaetud Kristuse õigusega, sest me oleme näinud oma vaesust vaimus, kurvastanud oma puuduste pärast ning tundnud nälga ja janu andestuse järele.
Kuid me märkasime, et neljas õndsakskiitmine viitab ka Jumala pühaduse sündimisele ja kasvamisele meie sees. Nii pidi Tema õiguse kasvamine meis kandma vilja selliste voorustena, nagu halastus, puhtus ja rahu (viies, kuues ja seitsmes õndsakskiitmine).
Pühadus või püha elu on osa Jumala õiguse otsimisest. Mida rohkem laseme Tal oma iseloomu muuta tegelikuks meie sees, seda täielikumalt tunneme Teda ja suudame Teda usaldada. Kui saame ustavateks poegadeks ja tütardeks, tunneme adekvaatsemalt Teda kui ustavat Isa.
Meil on elus ainult piiratud hulk energiat. On ainult piiratud hulk asju, mida saame iga päev otsida. See, mida me mäejutluse selles osas käsitleme, on prioriteetide küsimus. Mis on see, mis on meie tõeline prioriteet elus? Kas kõik need asjad või Jumal, Tema riik ja Tema õigus? Asjade olemuse tõttu ei saa kõik olla prioriteet. Aeglaselt, kuid kindlalt viib Jeesus meid otsuseni.
In English