See oli ootamatu kingitus Jumalalt. Valmistasin ette telesarja visandit, ja sirutasin käe vajaliku raamatu järele. Kui raamatu avasin, kukkus raamatu vahelt midagi välja – jutluse märkmed. Kuid mitte minu, vaid mu isa omad. Olin sõnatu ja pisarad tungisid silmi, sest see oli mu isa jutlus, mille ta oli pidanud siis, kui mind kaua aega tagasi vaimulikku töösse määrati. Teemaks oli Hea Karjane ja see, mida Ta meie heaks on teinud, ning Tema hoolitsus oma lammaste eest. Seejärel rääkis ta, mida tähendab olla kutsutud Jumala rahva karjaseks. Minu isa oli tolleks ajaks puhkama läinud ja nii tunnen, et selle kingituse leidmisega on mind väga õnnistatud.
Sadu aastaid enne Jeesuse sündimist kuulutas Hesekiel prohvetlikult, et Jumal saadab Karjase, Taaveti järeltulija, oma lammaste eest hoolitsema. Jumal oli usaldanud oma lambad vaimulike juhtide hooleks, kes ei olnud oma tööd teinud, ja Jumal ütles Iisraeli karjastest lahti, paljastades nende üleastumised täiesti selgesõnaliselt. „Häda Iisraeli karjastele, kes karjatavad iseendid! … Te joote piima, katate endid villaga, tapate nuumloomi, aga lambaid te ei karjata. Te ei kinnita nõtra, ei ravi haiget, ei seo haavatut, ei too tagasi eksinut ega otsi kadunut.“ (Hesekieli 34:2−4) Jumal ei olnud rahul sellega, kuidas Tema lambaid oli koheldud – nad olid laiali puistatud, hüljatud ja rõhutud. See ei olnud Jumala kavatsus! Nüüdsest peale hakkab Ta ise oma lammaste eest hoolitsema: „Mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest. … nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need … Ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid … on neile karjaseks.“ (Hesekieli 34:11, 12, 23) Jeesus täitis selle prohvetikuulutuse. Ta andis oma elu ja hoolitseb armastavalt oma lammaste eest. Kui oled olnud eksinud, näljane, haige ja rõhutud, siis meenuta, et nüüd on sul Hea Karjane, kes on valmis andma sulle rahu ja su hinge taaselustama (vt Psalmid 23:3).
Minu vastus:
In English