Ülejäänute koguduse idee on sama vana kui lunastuslugu. Mõned inimesed arvavad Ilmutusraamatu ülejäänute tekste lugedes ekslikult, et „ülejäänud“ on usklike kogu maailma ajaloo lõpus, kuid lugu, mis toimub pärast Aadama ja Eeva Eedenist väljaajamist, vihjab muule.
Meie esivanemad saadeti Eedenist välja, et lõigata oma vastuhakkamise valiku tagajärgi, kuid neid ei saadetud läbi värava ilma lootuseta. „Tuleb naise seeme,“ tõotati neile, „ja Tema purustab mao pea.“ (vt 1. Moosese 3:15) Päästja ei pidanud olema kõrvaline isik, vaid keegi, kes tuli „naisest“ – inimkonna sellest osast, mis otsustas hoida kinni tõotusest, et Ta tuleb.
Kaini sünd rõhutab, kui visalt klammerdusid Aadam ja Eeva selle lootuse külge. „Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud,“ ütleb Eeva, nagu oleks ta lihtsalt lapse sünni eest tänulik, kuid tema väite kogu mõju on tõlkes kaotsi läinud. Algselt tähendab see heebrea keeles: „Ma olen saanud mehe, Issanda.“22 Vabastaja tulemise tõotus oli nende meeltes värske ja neil oli igati põhjust uskuda, et nende esmasündinu võibki see tõotatud Laps olla. Nad olid maailma esimene ülejäänute kogudus (kuigi tol ajal oli maailmas ainult kaks inimest), kes mitte üksnes ei elanud Messia ootuses, vaid kelle iga lootus sõltus sellest.
Nagu tuleb välja, osutus nende esmasündinu mao seemneks. Temast sai maailma esimene mõrvar, kes ilmutas neidsamu metsalise järelkäijate omadusi, mida on kirjeldatud Ilmutusraamatu 13. peatükis – ta praktiseeris inimeste loodud, ennast teenivat religiooni ja kasutas sundi Jumala ustava järelkäija, Aabeli suhtes, kuni surmani.
Inimkonnas on alati olnud kaks poolt: need, kes järgivad Talle, kuhu iganes Ta läheb (Ilmutuse 14:4), ja need, kes käivad imestunult metsalise järel (Ilmutuse 13:3). Kui sina ja mina võtame sisse koha Jumala ülejäänute koguduses, ühineme me grupiga, mis on eksisteerinud algusest peale ning mis on väga pikk nende usklike jada, kes klammerduvad visalt lootuse külge, et Messias tuleb varsti.
In English