Paljud selle raamatu lugejaist on lapsevanemad. Me armastame oma lapsi ja nad teavad seda. Nad tulevad julgesti meie juurde ning paluvad ühte või teist. Nad usaldavad meid ja seda õigusega.
Jeesuse näited tänases piiblisalmis pakuvad huvi nende sarnasuse tõttu. Isegi kõige ihnem lapsevanem tunneb end olevat sunnitud andma oma lastele süüa. Mitte keegi ei annaks leiva asemel kivi. Miks? Sest kivi pole söödav.
Mao andmine kala asemel pole esmapilgul nii selge. Kuigi mao täpse olemuse osas on eriarvamusi, kuna paljud näevad teda angerjana, on minu arvates selge, et selline olend, kellel pole uimi ega soomuseid, oleks roojane. Seega oleks see juudi laste toiduna kasutu.
Luukas toob selles loos siia veel kolmandagi näite. Ta ütleb, et ükski isa ei annaks lapsele skorpioni, kui ta palub muna. Skorpion on muidugi väga mürgine väike elukas ning kasutu toidu või muu jaoks. Ükski Jeesuse näites toodud vastandustest ei sobinud toiduks. Ühtegi neist ei saa pidada armastavaks anniks.
Salmide 9 ja 10 mõte selgub tegelikult 11. salmis, kus Jeesus järeldab, et isegi kui maised vanemad armastavad oma lapsi piisavalt, et anda neile, mida nad vajavad, siis kujutle vaid, mislaadi andmiseks on võimeline Jumal.
See on oluline mõte. Võib-olla alahindame Jumala tahet anda, kindlustada meid kõigega, mida vajame nii maises kui ka igaveses elus.
Matteuse 7:7–11 mõte on selles, et Jumal ei lükka kunagi meie palvet tagasi. Üle kõige soovib Jumal, et me oleksime õnnelikud, terved ja terviklikud. Ta palub meil oma vajadustega minna Tema juurde. Milline võimalus!
In English