Matteuse 6:32 ei ütle, et Jumal teab, et me ei vaja maiseid asju. Vastupidi, see ütleb: „Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate“, see tähendab toitu, jooki ja riideid. Samamoodi võime 8. salmist lugeda, et „teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!“
Meil on Isa, kes „teab“ meie vajadusi. Pealegi me teame, et meil on selline Isa. Need on punktid, mille poolest me erineme uskmatutest.
Me peame meeles pidama, et me ei ole kunagi üheski asukohas ega olukorras väljaspool Jumala teadmist ja hoolt. Ta ei tea ainult meie füüsilisi vajadusi, vaid on huvitatud kogu meie elust. Ta on valmis meid päev-päevalt juhtima. Me loeme „Ajastute igatsusest“, et „Jumal ei juhi oma lapsi kunagi teisiti, kui nad sooviksid, et Ta neid juhiks, kui nad näeksid lõppu algusest ja mõistaksid seda aulist eesmärki, mida nad Tema kaastöölistena täidavad.“ (224, 225).
Milline Isa! Milline Jumal! Pole ime, et kristlased ei saa muretseda. Nad ei ole kunagi väljaspool Jumala hoolitsust. Ta on alati nendega, ükskõik kui sünged välised asjaolud sel ajal ka ei paistaks. Ta näeb alati nende vajadusi ette.
Ja Tal on süda, mis sobib Tema teadmistega. Jumal hoolib meist isegi rohkem kui meie oma lastest. „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale?“ loeme Jesaja raamatust, kus järgneb jahmatav vastus: „Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse“ (Js 49:15, 16).
Meie Isa teab. See on üks lohutavamaid mõtteid Pühakirjas. Ta teab kõiki mu vajadusi, soove ja potentsiaali ning Ta tahab, et need vajadused ja potentsiaal saaksid täidetud isegi rohkem, kui suudan mina, hoolitsedes oma laste vajaduste eest. Ma olen nii tänulik, et ma tean, et Ta teab.
In English