Jumala rahva fookus lõpuajal on Jeesus. Johannes ei märka Siioni mäel seismas kõigepealt kogudust, vaid Jumala Talle. Teised on Siioni mäel sellepärast, et nad on koos Temaga.
Kuna Piibel on Jeesuse ilmutus, on see kaheterane mõõk, mis „tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja“ (Kiri heebrealastele 4:12). See on tuli, mis põletab patu meie südamest, ja vasar, mis purustab meie uhkuse ja meeltesegaduse (Jeremija 23:29). Aga loe Piiblit ilma Jeesust otsimata ja sellest saab lihtsalt üks järjekordne raamat, järjekordne vana poeesia või õilis saaga ühest teisest iidsest kultuurist.
Kuna kogudus on Kristuse pruut, siis „on ta siiski erilises mõttes Jumala ülima tähelepanu objektiks. Kogudus on jumaliku armu tööpõld, kus Ta on arvanud heaks ilmutada oma südant ümbermuutvat väge.“ Kuna ta on abielus Kristusega ja ilmutab maailmale Kristust, „on Jumala kogudus olnud otsekui linn mäe peal“21. Ilma Jeesuseta on kogudus nagu üks järjekordne seltskondlik klubi − heategevuslik organisatsioon või mõttekaaslaste ühing.
Kui me pattu langesime, ei teinud kõige rohkem haiget Eedeni kaotamine, vaid lähedase ühenduse kaotamine Kristusega. Eedeni aia mõte ei olnud ilu või küllus; see ilmutas Loojat ja tõmbas meid Talle lähemale.
Paljud on religioosse elu tarvis kummardanud institutsioone või pidanud kalliks intellektuaalseid fakte, mis on pärit Piibli õpetuslikust küljest. Ära saa valesti aru – kogudus on oluline, asendamatu liikumine, mille algatas Kristus ise, ning Piibel on Jumala kõige tähtsam Sõna, mis toidab meie hinge. Aga kui jätad välja isikliku suhte Looja Jumalaga, ei ole sa peamist taibanud. Sa püüad seista mäel üksinda, kuid ainus tee sinna on „Tall, kes on trooni keskel, [kes] hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile“ (Ilmutuse 7:17).
In English