Reformaatoritele anti suur valgus, kuid paljud neist võtsid Pühakirja väärtõlgendamise tõttu vastu eksitavad argumendid. Need eksitused on pidanud vastu sajandeid, aga kuigi need on vanaks saanud, ei kinnita neid „nii ütleb Issand“. Sest Issand on öelnud, et Ta ei muuda seda, mis on lähtunud Tema huulilt. Oma suures halastuses on Issand lubanud käesoleval lõpuajal paista veel suuremal valgusel. Ta on saatnud meile oma sõnumi, mis ilmutab Tema seadust ja näitab, mis on tõde.
Kristus on kõigi teadmiste läte. Temale koonduvad meie igavese elu lootused. Ta on suurim õpetaja, keda maailm on kunagi tundnud, ja kui soovime oma laste ja noorte mõistust avardada ja neid võimalusel Piiblit armastama võita, siis peame kinnitama nende mõtted selgele ja lihtsale tõele ning kaevama välja selle, mis on maetud traditsioonide rämpsu alla, et kalliskivid saaksid särada. Õhutage noori neid teemasid uurima ning selleks rakendatud jõupingutustest saab hindamatu distsipliin.
Jumala ilmutus, nagu see on esitatud Jeesuses Kristuses, annab suure ja tähtsa mõtlemisaine, mille uurimine teravdab mõistust ning ülendab ja õilistab võimeid. Kui inimesed õpivad neid õppetunde Kristuse koolis ja püüavad saada tasase ja südamelt alandliku Kristuse sarnaseks, omandavad nad kõigist õppetundidest kõige kasulikuma – et arukus on maksimaalne ainult siis, kui seda pühitseb elav ühendus Jumalaga. …
Kõige suurem ja tähtsam tarkus on Jumala tundmine. Oma mina vajub tühisusse, kui inimene mõtleb Jumalale ja Jeesusele Kristusele, kelle Ta saatis. Piibel tuleb teha kogu uurimise algpunktiks. Me peame uurima isiklikult seda õpperaamatut, mille Jumal on meile andnud hinge päästmise tingimusena, sest see on ainus raamat, kus räägitakse, mida peame päästetud saamiseks tegema. Ja peale selle võib sellest saada jõudu mõistusele. − „Fundamentals of Christian Education“, lk 450, 451.
In English