Nii lihtne on ajada omavahel segamini armu ja kõik-on-vastuvõetav-hoiakut. Kuid armulik inimene ei naerata üleastumise või patu peale.
Meie tänane tekst kirjeldab Jumala iseloomu hoolikat tasakaalu armulise kaastunde ja kindlameelsuse vahel, mis keeldub sallimast mässumeelset patusust. Siin on tegemist Jumalaga, kes on ühtaegu nii armastav kui ka õiglane, Jumalaga, kes seisab põhimõtte eest, kuid on siiski valmis olema armuline nende vastu, kes tunnevad nälga ja janu parema elu järele.
Jeesus ütleb: „Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!“ (Ilm 3:19). Jumal armastab meid liiga palju selleks, et lasta meil elada hävitavat elu, mis avaldab mõju nii meile endile kui ka inimestele meie ümber.
Jumal soovib meile kõige-kõige paremat. Ta hoolib meist piisavalt, et noomida meid eksimuste pärast, kuid see noomimine on üks osa Tema armust. Inimesed on need, kes ei hooli küllalt oma lastest ja lubavad neil metsikult kasvada. Inimesed on need, kes ei hooli küllalt oma sõpradest ega hoiata neid nende tegude kurbade tagajärgede eest.
Niisugust hoolimatust ei tohi segi ajada halastusega. Halastus on hoolikus, täis hoolt ja muret meid ümbritsevate inimeste pärast. Seega sirutume halastuses kristliku hoolega teiste poole.
Mingis mõttes on halastus meeleseisund – selline, mis hoolib teistest inimestest. See on hoiak, mis hoolib piisavalt, et olla nii andestav kui ka armastav, isegi kui see tähendab, et tuleb Jeesuse vaimus vastu astuda probleemidele ja väärtegudele.
Issand, aita mul juba täna omandada halastav suhtumine, mis on Jumala iseloomu keskmes. Aita lähendada tasakaalu oma elus Sinu elus avalduvale tasakaalule.
In English