viimane päev Peakonverentsil

Tänane Peakonverentsi presidendi T. Wilsoni kõne pani mu südame kaasa helisema igale sõnale. Meenus aeg, kui ma olin teismeline ja kuulasin tema isa kõnet Riia kirikus 2 tundi püsti seistes, tõlkega, ega tundnud end sugugi väsinuna. Ei ole vaja mingeid oraatorlikke ülivõimeid, vaid lihsat, selget Jumala Sõna, et süüdata südames taas adventlootust. Kuid kõigest järgimööda.

Kirjutan siin ainult jutlusetunnist. Jumalateenistuse alguses luges T. Wilson ette Ameerika presidendi B. Obama tervituse adventkristlastele. Oma läkituses märkis president Obama, et adventkirik on edastanud visiooni toita näljaseid, lohutada hädasolijaid ja tuua rahu sinna, kus on konfliktid. T. Wilson tänas oma poolt Ameerika valitsust ja valitsusi kogu maailmas, kes seisavad reliogioosse vabaduse eest.

Seejärel tutvustas uus Peakonverentsi peasekretär vend Ng (Singapurist, Hiina päritoluga) T. Wilsoni. Ta alustas presidendi vanaisast, kes oli oma elu jooksul nelja divisjoni president, kaasa arvatud meie divisjon, TED. Isa oli 14 aastat Põhja-Ameerika divisjoni president ja 12 aastat Peakonverentsi president. Ng lisas, et T. Wilson on ühe naise mees, tal on 3 tütart ja 2 lapselast, ta on pühendunud adventkristlane ja, mis kõige tähtsam, Jumala laps.

T. Wilson kõigepealt tänas koori ja orkestrit, kes muusikapalaga olid toonud meid risti jalamile, kus me leiame päästmise. Ta meenutas ka tänuga oma vanemaid, kes on juba 90 aastased, ega saanud oma vanuse tõttu ise kohal olla.

Just praegu sain sõnumi, et vähemalt kaks inimest Eestist vaatasid seda kõnet. Mul on väga hea meel ja ma loodan, et enamus saab seda ise vaadata, sest ma ei suuda siin väheste ridadega edasi anda kogu seda terviklikku sõnumit, mida vend Wilson edastas. Aga ma märgin ära mõned põhilised punktid, mida jõudsin endale üles kirjutada.

Seitsmenda Päeva Adventistide kirik on teel taevasse ja on peaaegu kodus. Jeesus tuleb varsti. Kuigi meie kogudus koosneb inimestest, kes tulevad paljudest erinevatest kultuuridest, seob Kristuse kultuur meid üheks. Wilson palus kuulajaid mitte tõsta kõrgeks käskjalga, vaid Kristust, seepärast mitte aplodeerida, vaid vastata aamen sellele, mis on eriliselt südamesse läinud.

Vend Wilson ütles, et me oleme Jumala ülejäänute kogudus, et tõsta kõrgele Kristust kolmeingli kuulutuses ja kuulutada Tema peatset tulekut. Ta tsiteeris E.G. White'i sõnu (Tunnistused 7.kd), et Seitsmenda Päeva Adventistid on Jumala poolt valitud saadikud Tema viimseks päästmistööks selles maailmas. Vend Wilson jätkas, et see on kogudus, kes peab kõiki kümnet käsku, kaasa arvatud neljandat, mitte ainult kui Jumala loomistöö mälestusmärki, vaid kui ka märki viimasest suurest võitlusest. Ilmutuse 14: 6-7 ütleb, et tuleb kummardada Jumalat, kes on kõige Looja. Kummardades ja teenides Teda hingamispäeval näitame me üles lojaalsust oma Loojale. Ilmutuse 14:12 kirjeldab Jumala rahvast, kes elab enne Kristuse tagasitulekut, kes peavad Jumala käske ja jäävad ustavaks Jeesusele. Me usume õigeksmõistmisesse ja pühitsusse. Kuid me ei otsi päästmist läbi teguda vaid läbi armu; me saame õigeks usu läbi. Läbi Jeesuse lunastava vere ja Tema lunastava teenistuse taevases pühamus praegu meie eest, tuleb päästmine igale kahetsevale patusele. Heebrea 4:16

Me peame hoiduma kahest äärmusest - enesehellitamisest ja enesele toetumisest.

Vend Wilson kutsus meid üles uuesti lugema raamatut Tee Kristuse Juurde. Ta tuletas meelde, et vastavalt Ilm. 19:10 on Jeesuse tunnistus prohvetikuulutamise vaim. Täpselt nii nagu Piibel, ütles vend Wilson, ei ole kunagi vananenud ega iganenud, niisamuti jääb prohvetikuulutuse vaimu poolt kirjutatu alati värskeks ja ajakohaseks. Vend Wilson ütles: Loe seda! Järgi seda! Jaga seda! Üks raamat, mida E.White palus levitada rohkem kui midagi muud, on Suur Võitlus. See oli antud taeva enda poolt. Kuid seda ei tohiks kasutada haamrina, millega teistele pähe anda.

Sõna 'ülejäänud' ei tohiks kasutada teisi väljalülitavalt. Me peame olema alandlikuimad inimesed maa peal. Palume, et Jumal võiks muuta meid alandlikeks, lihtsateks inimesteks.

Adventkuulutus on eriline, taeva poolt algatatud liikumine. Maailm peab kuulma sõnumit Kristusest inimestelt, kes on Kristuse sarnased - alandlikud ja armastavad, kes alluvad Jumala Sõnale ja Püha Vaimu juhtimisele. Kes alandlikkuses paluvad äratust ja reformatsiooni oma isiklikus elus ja koguduse elus. E.White'le näidati nägemuses, et 1901 aasta konverentsil tahtis Jumal teha suuri asju. Oli vaja ümberkorraldust koguduse struktuuris ja nii see ka toimus. Meil on praegu üldjoontes sama struktuur nagu siis paika pandi. Kuid Jumal soovis välja valada ka oma Püha Vaimu hilise vihma näol, kuid see ei saanud toimuda, sest seal oli uskmatust ja nad ei alandanud ennast. Ärme laseme Jumalal enam kauem oodata. Me soovime minna koju.

E. White ütleb, et tõelise jumalakartuse elustamine on meie suurim vajadus. Me oleme siiralt palunud Jumalalt äratust ja hilist vihma sellel GC sessioonil. Jumal igatseb meis esile tuua Kristuse iseloomu. Filipi 2:5. E.White kirjutab raamatus Kristuse tähendamissõnad (lk 69): Kristus ootab, et avaldada oma iseloomu oma järgijates ja kui Tema iseloom avaldub Tema järgijates, tuleb Kristus tagasi.

Vend Wilson rääkis Iisraeli rahva kogemusest Egiptusest väljumisel, kui ees oli meri, ühel pool kaljud, teisel pool kõrb ja taga vihased egiptlased ja näis nagu ei oleks neil kuhugi minna. Jumal ütles: minge edasi. Jumal võitleb meie eest, kuid meil on vaja Teda usaldada ja järgida Teda alandlikult, olles sõnakuulelik Tema juhtimisele. Ärgem kunagi unustagem, kuidas Jumal on juhtinud adventliikumist minevikus. Ta juhib meid edasi. Meil tuleb tõsta üles Kristust ja alandada iseennast.

Vend Wilson hoiatas meid kaasa minemast liikumistega, millel ei ole kindlat alust Piiblis, nagu müstitsism, fanatism jm. Ta hoiatas meid minemast tagasi paganlike traditsioonide juurde meie teenistusel, mis rõhuvad ainult inimese emotsioonidele. Ta tuletas meelde, et raamatus Valitud Kuulutused hoiatab E. White meid Piibli kõrgema kriitika eest, mis on tema sõnul surmav vaenlane, mis tõstab inimliku teaduse kõrgemale Jumala Sõnast.

V. Wilson ütles, et oma viimasel Generaalkonverentsi sessioonil tuli E.White ette, hoides enda juba värisevates kätes suurt Piiblit, ja ütles: "Brothers and sisters, I commend you this book".

Pastor Wilson palus tõusta kõigil, kes soovivad end uuesti pühendada Jumalale ja koos oma kõrvalolijaga palvetada tõelise äratuse pärast. Ta lõpetas oma kõne õnnistussõnadega.

Sellega lõpetan ka mina oma blogi. Aitäh südamest kõigile, kes lugesid ja ma väga loodan, et hoolimata minu inimllikust nõrkusest ja ebatäiuslikkusest, on Jumal saanud teha oma tööd ka selle läbi.

kannatlikkus, avatus ja alandlikkus

Aitäh kõikide kommentaaride eest! Südamest tänan!

Palun väga vabandust, kui väljendasin end enne ebaselgelt. Peakonverentsi koguduse korra komisjon tegi ettepaneku lisada abielu definitsioonile sõnad: 'heterosexual, monogamous, between one male and one female' See oli ainult ühe delegaadi ettepanek, et me ei tohiks kitsendada abielu definitsiooni selliselt ja sellega välja lülitada osa inimesi. Tema ettepanek oli lisada sõnad 'loving, mutually consented and adult' ja mitte 'heterosexual ...' Üldiselt ma saan temast aru ka, sest Holland on kõige liberaalsem maa üldse. Kuigi enamus hääletas tema poolt ette pandud sõnade lisamise poolt, sooviti ikkagi säilitada sõna 'heterosexual'.(see mul jäi ennist vist mainimata). Ma ei taha mingil juhul jätta muljet, et adventkogudus tervikuna leiaks nagu homoseksuaalsus oleks Piibli järgi õige. Vastupidi. Kuid uue sõnastuse vastu võtmine oleks tegelikult tähendanud algse ettepaneku tagasi saatmist kuni järgmise GC sessioonini (kui ma õigesti aru sain), ja jätnud sellega asja järgmiseks viieks aastaks ebaselgeks. Minu osa oli ainult väga väike - lihtsalt osutada dilemmale, mida tekitab sõna 'adult' lisamine. Aga tänu sellele läks asi uuesti hääletamisele ja algne ettepanek läks läbi. Eesistujad ei saa ju vastu võtta midagi, mida saalist ette ei pandaks, või panna veto sellele, mille poolt saal tervikuna hääletab.

Tegelikult, mida ma ehk kõige rohkem olen õppinud siin valimiskomisjonis ja delegatsioonis istudes, on see, et ma vajan märksa rohkem kannatlikkust, avatust ja alandlikkust. Kui ma vaatan eesistujaid, siis ma mõtlen sellele, kuidas Jumal tegutseb. Ta andis võimaluse kõikidele loodolevustele väljendada oma seisukohta, oma poolehoidu, ja teha oma vaba valik. Ja ma ei tea ühtegi teist kogudust maa peal, kus oleks selline võimalus tulla ja rääkida kaasa nii uute ametnike valimisel, kui ka põhikirja ja koguduse korda puudutavates küsimustes. Igaüks, kes soovib, igaüks, kes tunneb, et tal on midagi olulist öelda, saab sõna. Kõik kuulatakse ära (vastavalt ajalistele võimalustele, muidugi) ja kõiki püütakse mõista. Ja on hea vaadata, et adventkogudus seisab kindlalt samade Piibli põhimõtete eest, ükskõik, milliselt maalt või millisest rahvusest ollakse. Täna näiteks oli mul eesõigus näha mikrofoni juures, ja kuulda, tõelist aborigeeni Austraaliast. Igal rahvusel ja grupil on oma probleemid ja vajadused, sellepärast on avatus väga oluline.

Samas on näha, et paljudes kohtades on inimestel teatud kahtlused Generaalkonverentsi ametnike ja täidesaatva komisjoni suhtes, kuigi selles komisjonis on üle 300 inimese, ja esindus on väga laiapõhjaline. Kui toimus jälle tuline debatt selles suhtes, kui paljude ametnike valimise õigus võiks sellel komisjonil olla ja järjekord mikrofonide taga aina pikenes, palus üks naine Generaalkonverentsist, et me ometigi usaldaksime neid inimesi, keda oleme ise valinud. Ka nemad tahavad teha Jumala tööd, ka nemad soovivad, et see töö saaks lõpetatud ja Jeesus võiks peagi tulla. Kui kõiki ametnikke saab valida/kinnitada ainult iga viie aasta tagant toimuval GC sessioonil, on nende käed väga seotud. Ma arvan, et parim, mida me teha saame, on palvetada, et Jumal ise juhiks seda tööd ja juhiks ka nende ametnike läbi, keda oleme valinud.

Täna kinnitati ametisse ka uued TED'i ametnikud viieks aastaks. Nagu ma juba kirjutasn, jätkab presidendina B. Wiklander, sekretäriks saab Audrey Anderson Rootsi Unioonist (kuna H. Wollen lahkub TEDist Peakonverentsi teenistusse) ja laekuriks jääb ikka J. Johanson. Nüüd siis ülejäänud tiim: Min. Association secretary: Pastors and evangelism. Personal ministries. Publishing - J.K. Biro, Education. Min. Association associate secretary: Theology research/education. AMICUS (see on: ministry to adventist students in secular universities) - D. Duda, Communication (+media) - M. Pujic, Adventist mission, and liaison for Adventist Moslem Relations and Adventist Jewish Friends. Field secretary. Public affairs, religous liberty - R. Kamaal, Spiritual formation and Prayer ministry, Sabbath school and Bible correspondence school, chaplaincy ministries - M. Hamilton, Stewardship and Creationist echology. Health ministries, Family ministries - John Sanches, Children's ministries. Women's ministries, associate to Family ministries - Claire Sanches (Claire ja John on abielupaar Hollandist, nad on elanud ja töötanud ka Inglismaal. John on teoloog ja psühholoog, samuti on ka Claire kogenud ja haritud), Youth ministries (pathfinders), Adventist volunteers - P. Tomkins, ADRA, Ingathering, Community service - S. Cooper, Associate secretary - otsutamata, sest A. Anderson peab ennast kõigepealt koha peal sisse seadma, Associate treasurers - jäävad samaks, Leadership - B. Wiklander, Planned giving and trust services - J. Johanson.

Üks küsimus vaevas mind veel, nimelt olen mõelnud juba tükk aega, miks peaks olema Euroopa eraldatud kahte divisjoni, ja kuna meil on Saksamaaga kultuuriliselt ehk rohkem ühist kui Inglismaaga, siis võiks olla meie noortel võimalus valida ka näiteks õppimine Saksamaal Fridenshau kolledšis. Ma tean, et võimalus on ju õppida, kus iganes, aga lihtsalt teise divisjoni minnes, ei saa divisjoni poolset toetust. Teine asi - Euroopa eraldatud kahte erinevasse divisjoni, kusjuures meie divisjoni kuuluvad sellised riigid nagu Jeemen, Sudaan, Iraan, Liibanon (kui ma õigesti mäletan) - kuigi ma igati toetan misjonitööd, ei ole ma kindel, kas eurooplased on kõige õigem rahvas tegemaks misjonitööd sellistes riikides edukalt. Ma arvan, et misjonitöö oleks sellistes riikides võib-olla edukam, kui seda teeksid inimesed, kellel on nende maadega kultuuriliselt rohkem ühist. Võib-olla olen liiga kitsa mõtlemisega, aga ma jagasin oma mõtteid D. Dudaga, kuna tema on uus Haridusteenistuse juht meie divisjonis ja ma tahtsin teiega ka seda jagada. Ma tean, et igasugused muudatused nii suures organisatsioonis võtavad aega, ja sellepärast, ma mõtlen, et oluline on olla kannatlik ja mitte unustada palvetamast selle eest, et Jumalariigi töö saaks tehtud võimalikult efektiivselt ja et see evangeelium võiks olla kuulutatud igal pool parimal viisil ja Jeesus võiks peagi tulla. Mulle väga meeldib see, et enne igat töökoosolekut põlvitavad kõik delegaadid ja paluvad kahe-kolmekaupa grupis eriliselt Püha Vaimu ligioleku ja juhtimise pärast. Kuidas saaks Jumal keelduda kuulmast siiraid palveid oma laste poolt!

Veel mõned mõtted:

Church rarely rises higher than the spiritual content of those who are leading. (T. Wilson)

Üks mees tuli mikrofoni juurde ja palus kõiki saalisolijaid meeles pidada Koraani 3. peatükki. Ta ütles, et kui me räägime oma moslemist sõpradega, siis pole meil vaja muud öelda, kui soovitada neil lugeda Koraani 3. peatükki, mis kinnitab Piibli autoriteeti ja Jeesuse Kristuse ilmutust.

All issues that we have, are relational. If we have a relationship with heaven the rest of the things take care of themselves.

kui poliitiline korrektsus muutub tähtsamaks kui Jumala Sõna

Täna jätkus koguduse korra paranduste arutelu suures saalis. Võin kinnitada, et ühtegi parandust ei ole vastu võetud ilma, et suurem enamus poleks sellega nõus olnud. Tahaksin rääkida, kuidas koguduse korra parandust tehakse. Kõigepealt esitad oma soovituse oma liidus, sealt läheb see uniooni tasandile, kus vastav komisjon otsustab, kas see on oluline edasisaatmiseks, seejärel läheb see divisjoni ja sealt juba Generaalkonverentsi vastavale komisjonile. Komisjonis arutatakse seda ja kaalutakse ja kui leitakse, et see muudatus tuleks teha, siis saadetakse muudatus tagasi divisjonidele märkuste tegemiseks. Kogu see protsess arhiveeritakse, nii et on teada, kust kuhu ettepanek liikus. Kuid see ei ole veel kõik. Muudatusi koguduse korras ei saa teha enne, kui kogu adventusklike poolt valitud kogu kohtub iga viie aasta tagant Peakonverentsi sessioonil ja kiidab selle muudatuse heaks. Nii et see on pikk protsess ja ükski muudatus ei saa toimuda üleöö.

Vastavalt minu tähelepanekutele, on mõned TEDi (see on meie divisjon) esindajad võtnud oma ülesandeks seista naiste ja laste õiguste eest. Ükski istung ei alga enam muidu, kui üks esindjatest poleks küsinud eesistujalt, millal antakse vastus selle kohta, milline protsent peaks olema alla 35 a.noori valitud delegaatide hulgas ja naisi valitud ametnike hulgas. Kuid täna lisandus sellele lehele veel üks grupp. Arutasime parajasti koguduse korra seda sektsiooni, mis räägib abielust. (Arutatakse ainult muudatusi juba olemasolevale koguduse korrale). Komisjon tegi ettepaneku lisada olemasolevale sõnad: "Abielu, vastavalt sellele, kuidas Jumal on selle sisse seadnud, on monogaamne, heteroseksuaalne suhe ühe mehe ja ühe naise vahel." Alati peale muudatuse ettelugemist antakse aega kommentaarideks. Kommentaar tuli meie divisjonist, Jeroen Tuinstralt (loodan, et on õigesti kirjutatud). Ta rääkis sellest, et peaksime olema armastavad ja mitte jätma välja suurt gruppi inimesi ('we should be inclusive not exclusive' - his words). Ta jätkas, et paljudel meist on tuttavad, sugulased, pojad või tütred, kes on homoseksuaalid või lesbid ja selletõttu teeb ta ettepaneku parandada muudatus alljärgnevalt, ja ma tsiteerin:"Marriage, thus instituted by God, is a loving mutually consented relationship between two adults". Mühin läbis kogu saali. Kuigi meil ei ole lubatud väljendada oma tundeid kõvasti (boo hüüetega või aplodeerides), oli näha, et inimesed olid šokeeritud. Kommentaarid toetasid sõnade 'mutually consented' ja 'adult' lisamist. Kuigi üks kommentaar väitis, et sõna 'adult' on väga raske defineerida erinevates maades, oli enamik delegaate siiski nende sõnade lisamisega nõus. Mitte mina. Kohe seletan miks. Ma olen vastu sellele, et lapsi sunnitakse saama mitmendaks naiseks endast palju vanematele meestele, kuid nende maade seadused (nii palju kui mina tean) ei poolda seda ka mitte. Kuid Eestis tekitaks see keerulise olukorra. Meie seaduste järgi on inimene täiskasvanu, kui ta saab 18, kuid abielluda võib kui ta on 16 või 17, vanemate nõusolekul. Muidugi võime vaielda selle üle, kas 16-aastane on piisavalt küps, et abielluda. Kuid kuna see on praegu lubatud, siis kui selline parandus koguduse korras läheks läbi, tähendaks see seda, et vastavalt meie koguduse korrale, need kes on alla 18 ei või koos elada, isegi siis kui neil on lapsed, hoolimata sellest, et nad on riigiseaduste järgi abielus. Ma väga lootsin, et keegi võtab sõna, kuid keegi ei võtnud sõna, ja ma lootsin, et delegaadid hääletavad nende sõnade lisamise vastu, kuid enamus hääletas poolt.

Ma pean ütlema, et ma kardan avalikku esinemist, kuid kui sa tunned, et sa pead midagi ütlema, mida keegi teine ei ütle, siis sa lihtsalt pead seda tegema, siis sa ei saa vaadata sellele, kas sa kardad või mitte. Ma läksin mikrofoni juurde, esitasin oma kaardi ja mulle anti sõna. Kuulda oma häält läbi valjuhääldite tohutusuures saalis vastu kajamas, oli ehmatav, kuid ma ei saanud ju enam ära joosta :) Nii ma siis väljendasin oma muret. Minu kommentaari toetas juriidiline nõustaja, kes ütles, et rohkem uuringuid on vaja teha, enne kui lisada sõna 'adult', sest erinevates kultuurides võib see tähendada erinevat asja. Selle peale ütles eesistuja: "now we've got ourselves in a thick wood". Seda, mida on hääletatud, ei saa tühistada. Õnneks oli saalis vähemalt üks inimene (kindlasti oli neid rohkemgi), kes oli oma kodutööd hästi teinud. Ta esitas 'point of order' - 'kui pärast millegi hääletamist tuleb esile uusi tõendeid, mis räägivad vastu sellele otsusele, mille poolt hääletati, võib asja uuesti hääletusele panna'. Nii läks asi uuesti hääletamisele. Ja hääletati koguduse korra muudatuse poolt, nii nagu see algselt kõlas ...is a monogamous, heterosexual relationship between one male and female." Ja mul on väga hea meel, et selline muudatus vastu võeti. Kuigi ma usun siiralt, et Jumal armastab ka homoseksuaale ja lesbisid ja et meie kohus on seda armastust edastada, ei ole ma nõus sellega, et adventpastor on homoseksuaal või et meie kirikus pannakse paari mehi meestega ja naisi naistega. Ma tean, et me oleme kõik patused ja vajame Jumala armu iga päev. Ma tean, et ka pastorid on inimesed ja vajavad Jumala armu just nii nagu kõik teised; ometi ei ole ma nõus sellega, kui seda, mis on Jumala Sõna vastu esitatakse kui midagi, millega tuleks nõus olla. Patt jääb alati patuks ja seda ei tohiks promoda ja kui inimene soovib jätkata elu patus, kuidas ta saab siis Jumala armu vastu võtta. Kui Jeesusel on väga meid päästa ja meid pattudest puhastada, siis on Tal väga ka meil aidata elada puhast elu. See ei tähenda, et me kunagi ei langeks, kuid meie soov ja püüe peaks olema saada Jeesuse sarnaseks.

Mõned mõtted tänasest pühendushetkest:

Seda näidet olete võib-olla juba kuulnud või lugenud. Üks seebikeetja pöördus pastori poole ja ütles: "Mis kasu on sinu tööst, vaata kui palju on viletsust ja häda ümberringi? Inimesed ikkagi tapavad ja varastavad ja teevad kõike halba. Midagi ei ole muutunud." Pastor jäi mõttesse. Korraga nägi ta väikest last mängimas tänaval; laps oli määrdunud ja tema riided räpased. Pastor vastas, "millest see tuleb, et hoolimata kogu seebist, mida sa oled elu jooksul valmistanud, on ikka nii palju mustust?" "See on lihtne," vastas seebikeetja, "nad lihtsalt ei kasuta seepi." "Nii on ka Jumala armuga," vastas pastor, "kui sa seda vastu ei võta, siis ei saa see sind muuta."

Ja veel üks inspireeriv kogemus. Abraham oli noor mees, kes oli kaotanud nägemise. Ka tema kuulmine halvenes. Abrahamil oli naine ja väike laps, ja võib õelda, et nad sõltusid täiesti Jumala armust. Abraham sõltus oma sõpradest, et saada jumalateenistusele, et osta vajalikku toitu poest. Kuid see polnud veel kõik. Arstid leidsid, et Abrahamil on halvaloomuline ajukasvaja, mis progresseerus väga kiiresti. Kuid Abraham ei andnud alla. Inimesed tulid tema juurde, et ta nende eest palvetaks. Kui Abraham kaotas täielikult kuulmise, palus ta palvesoovid kirjutada oma peopesale tähthaaval. Lõpuks, kui ta oli kaotanud ka puutetundlikkuse, ega tundnud isegi enam seda, kui ta naine tema kätt hoidis, võis kuulda teda sosistamas inimeste nimesid ja lisamas igale nimele "be saved" (ole päästetud).

Ma soovin, et mul oleks selline usk.

Joosua palve

Ma ei tea, kas Jumal kunagi peaks kordama seda imet, mida Ta Joosua palve peale tegi, aga kui Ta peaks, siis võiks see olla praegu. 24-tunnised ööpäevad ei ole lihtsalt suutelised mahutama kõike, mida on vaja teha ja kõike, mida võiks siin teha, kuhu minna, mida kuulata ja vaadata. Mul on südames vajadus jagada teiega seda, aga ma hakkan aru saama (jälle), et ma olen ainult lihast ja luust inimene oma vajadustega une, puhkuse ja söögi järgi. Seega, oma kogemusi sõeludes, saan edastada ainult need minu jaoks kõige suuremad ja olulisemad 'ivad', mis sõela peale jäävad ja mul on hea meel, et tänu tehnoloogiale, saate ka ise vaadata ja kuulata ülekannet GC sessioonilt.

Suur tänu teile, kes te mu blogi loete ja aitäh Villile väga toetava kommentaari eest!

Ma loodan, et ma võin teiega jagada seda mõtet, mis tegelikult oli juba kuskil välja öeldud, et kas need valimised peaksid kuidagi ka meid mõjutama; tegemist on ju nii suure organisatsiooniga, millest meie oleme üks väiksemaid liite (kui mitte kõige väiksem) kõige väiksemas divisjonis (mis moodustab ainult 1% kogu maailma adventistidest). Veel enam; meie divisjonis on 43 maad, millest ainult osa on Euroopas - see tähendab väga erinevaid vajadusi. Istudes valmiskomisjonis, mõtlesin selle peale, et mis kasu on kõigist nendest ametitest, mida püütakse inmestega täita, et mis kasu on neist Eestile, kui üks teine mõte tuli, ja ma usun, et see tuli ülevalt. See teine mõte on, et võib-olla on aeg suurendada meie endi panust ülemaailmsesse töösse. Mõelda rohekm, millega saame meie aidata neid, kellel on raskem kui meil. Aidata läbi misjonitöö, vabatahtliku töö kaudu, läbi ADRA - võimalusi on. Siinkohal laenan ühe mõtte ühe Austraalia venna kõnest: "He (God) seeks who is available, to then equip them to be able."

Ja veel mõned mõtted S. Riley väga erilisest kõnest (kellel võimalik, kindlasti vaadake), kus ta rääkis Joosepi elust:

If we are gifted by the Providence, we'll become the target of two groups of people - the envious and the sensuous. Our shirt and tie may be our uniform but not our armour. We can be held in high regard and still become a fallen prey. Although Joseph was stripped, he was never naked. Joseph had another garment - the garment of dignity. Put on Lord Jesus - that's our only guarantee.

Jumal ei andnud Joosepile unenägu selle kohta, mis juhtub temaga augus, kuhu vennad ta viskasid, või vanglas, Jumal ilmutas Joosepile ainult seda, mis juhtub temaga palees. Ja ometi sisaldas see unenägu nii tühja kaevu, kui vanglat. Rist näib alati eelnevat kroonile. Before exalted you must be tried, tempted and tested, and especially when the supervisor is not around.

It's not where you are or what you have, but WHO you have determines how blessed you are.

Joosep oli vend kohas, kus seda ei oleks osanud arvata. Jumal peidab oma varanduse kohta,kus me ei oska seda oodatagi. Kui sa lähed läbi kibeda katsumuse, võib Jumal sind ikkagi värskendada. He made the last meal of a widow for the first meals of many during the famine, He gave clean meat from unclean (raven), He hid monetary tax into the mouth of the fish ...

Joosep ei avaldanud kohe oma vendadele, kes ta on, sest enne lepitust peab olema kahetsus. Piibel ütleb, et ta käitus nendega karmilt. Mõnikord peab Jumal meiega käituma karmilt, et meid kahetsusele tuua. Vennad ei näinud seda, kui Joosep läks kõrvale ja nuttis, nad nägid ainult seda, kui Joosep käskis siduda Siimeoni. Sageli me näeme Jumala kätt 'sidumas', kuid ei näe Tema südant murdumas.

Joseph put his cup into the sack of an innosent, because when the innosent carried the cup, the others started to confess.

Meie suurim vajadus on päästmine. Kui meie suurim vajadus oleks olnud haridus, oleks Jumal saatnud meile suure õpetlase, kui meie suurim vajadus oleks olnud tuntus, oleks Jumal pannud meid Faceook'i, kuid Jumal saatis meile Päästja.

God who takes you through the night, will help you see the light.

Mida usuvad/arvavad adventistid?

Kuigi oli juba ette ära öeldud, et sellel sessioonil ei arutata naiste ordineerimist pastoriks, ei pääsenud me sellest küsimusest siiski üle ega ümber. Üht- või teistmoodi kerkis ta ikkagi esile. Näiteks ettepanek diakonisside ordineerimise kohta. Teatavasti ordineeritakse meil naisi koguduse vanemateks, kuid mitte pastoriteks. Kuidas on lugu aga diakonitega (diakonissidega). Koguduse korda arutanud komisjon (või õieti toimus see mitmel tasandil, läbi mitme komisjoni) oli teinud ettepaneku lisada koguduse korda punkti juurde, kus on juttu diakonide ordineerimisest, ka diakonisside ordineerimine ja jätta see kohaliku divisjoni otsustada, kas seda teostada selles divisjonis või mitte.

Samas toodi esile E White'i tsitaat R&H, kus ta kirjutab sellest, et naisi, kes tahavad teenida haigeid aidates jne. tuleks eraldada selleks tööks käte pealepanemisega. Kui meil on antud prohvetikuulutuse vaimu läbi selline otsene juhis, siis tundub see kummaline ja mitte otsekohene jätta selline asi sõltuvaks divisjoni juhtkonna otsusest. Enamus hääletas selle poolt, et diakonisse peaks (should, mitte shall) ordineerima. Sellega oli see küsimus lahendatud. Samas oli näha, et meie vennad katoliiklikest maadest tundsid end selles suhtes väga ebamugavalt. Ma arvan, et meie kui kogudus ei saa sellistes küsimustes ka oma õdedest-vendadest niiöelda "teerulliga üle sõita". Mulle meeldis väga üks kommentaaridest, mis tehti. See oli enam-vähem järgmine: meie adventliikumises valitsevad praegu naiste ordineerimise suhtes kolm erinevat arvamust: katoliiklik, kultuurile põhinev ja poliitiline - kas ei oleks aeg, et meie teoloogid ja Piibli uurijad võtaksid selle küsimuse käsile, et meil oleks selles suhtes adventistlik seisukoht.

Hiljem B. Wiklanderiga ühes lauas istudes, mainis ta, et tegelikult sõna "ordineerima" Piibli algkeeles ei kohta. Kasutatakse palju mitmesuguseid teisi erinevaid sõnu, kuid see sõna on võetud kasutusele katoliku kiriku poolt, kui "umbrella term", ja on omakorda tuletatud sõnast 'ordu'.

Siinkohal oleks ehk paslik ära märkida, et TED valis oma sekretäriks õe, kes osutus divisjonide lõikes ainukeseks valitud naissekretäriks. Kuid viibides ise valimisprotsessi juures, võin kinnitada, et valimise põhjuseks ei olnud tema sugu, vaid tema sobivus sellesse ametisse.

Mõni päev tagasi avaldas adventkogudus (pressile) ka mõned oma ametlikud seisukohad. Loodetavasti tõlgitakse need ka eesti keelde. Seisukohad on 1. laste kaitse kohta, 2. loomise kohta, 3. naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla kohta, 4. kõnevabaduse kohta, ja 5. globaalse vaesuse kohta.

Adventkogudust tunnustati riiklikul tasandil nende tervist edendava töö eest. Meid julgustatakse tegema koostööd organisatsioonidega, mis edendavad tervislikke eluviise, ehk teisipidi öeldes: "olgu meie kirik oma piirkonna tervisekeskus."

Lõpuks mõned mõtted T. Nelson'i kõnest pastoritele juhtimisest.

Juhtide hulgas läbi viidud uuringud on näidanud, et kõige efektiivsemad juhid kasutavad MBWA meetodit. Ja see on: Management By Wondering Around.

Jeesus ütles Jh 10:14 "Mina olen hea karjane; Ma TUNNEN oma lambaid ja nemad TUNNEVAD mind".

Warren Bennis: "Mänedžerid soovivad teha asju õigesti, kuid juhid soovivad teha õiget asja" (Managers seek to do the things right - but leaders seek to do the right thing."

Jah, kui ma enda peale mõtlen, siis enamasti ma tegelen sellega, kuidas asju õigesti teha. Nii et juhimaterjal ma ei ole :)

Siiski lisaksin siia lõppu veel ühe T. Nelsoni mõtte: Leadership is influence (juhtimine on mõju). Kes iganes sa oled, milline iganes on sinu kohustus või kohustused, kui sul on mõju, siis oled sa vaimulik juht.

demokraatia on üks raske asi

Aitäh kõikide kommentaaride ja julgustavate sõnade eest!

Ajast, mil Iisrael lakkas olemast otseselt Jumala juhtimisele alluv riik; kui lõppes preestriteenistus pühamus, ega olnud võimalik enam vaadata Uurimi ja Tummimi järgi, kas mingi otsus on õige või vale, on Jumala kogudus alates apostlite ajajärgust otsuseid vastu võtnud avaliku arutelu tulemusena, otsides palves Püha Vaimu juhtimist ja üle kõige tõstnud koguduse ühtsust.

See ei ole sugugi nii lihtne nagu võiks arvata. Mõtleme korraks Eesti Riigikogu peale. 101 liiget töötavad iga päev (välja arvatud muidugi siis, kui nad puhkavad) selleks, et selles väga kiiresti muutuvas maailmas toimuvaga sammu pidada. Eestis on elanikkond 1.4 miljonit ja nad elavad kõik ühes suhteliselt väikses piirkonnas ning on suures osas ühest rahvusest. Adventkoguduses on üle 16 miljoni liikme, rohkem kui 200 maalt, kes räägivad erinevaid keeli, on väga erinevatest rahvustest ja kultuuridest ja elavad väga erinevates tingimustes. Et selline suur organisatsioon suudab koos püsida ja koos edasi liikuda, on iseenesest juba Jumala ime.

Kuidas siis toimub otsuste tegemine ülemaailmses adventliikumises. Üks otsus, mida iga kord tuleb teha, on presidendi, sektretäri, laekuri ja nende asetäitjate valimine. See on ehk kõige enam põnevustpakkuv ja lihtdelegaadi jaoks suhteliselt valutult kulgev osa. Siinkohal võiks ehk ära märkida, et üheks Peakonverentsi asepresidendiks valiti uueks perioodiks seniajani Euro-Aasia Divisjoni (Venemaa ja mõned muud riigid) presidendina tegutsenud A. Sthele ja üheks uueks asesekretäriks siiani Trans-Euroopa Divisjoni (kuhu kuulub muuhulgas ka meie Eesti riik) sekretärina töötanud Wollan, mis tähendab muutusi mõlemas divisjonis. Divisjonide valimised toimuvad homme.

Nagu ma juba mainisin, see osa ei tekitanud mingeid probleeme, sest kui me usaldame inimesi, keda oleme valinud valimiskomisjoni, siis usaldame ka nende poolt ette pandud kandidaate.

Hoopis midagi muud oli aga näiteks koguduse korra paranduste ja organisatsiooni tööpõhimõtete arutamine. Siin tuli vast kõige selgemini esile see, et meie kogudus tegutseb läbipaistvalt ja et igaühel on sõna. See toimub nii: parandus loetakse ette ja tehakse ettepanek selle hääletamiseks. Seejärel antakse võimalus ettepanekuteks ja kommentaarideks. Selleks tuleb näidata oma delegaadi kaarti ja minna mikrofoni juurde ning oodata oma järjekorda. Arvestades sellega, et saalis on üle 2000 delegaadi, võib ette kujutada kui palju aega selline arutelu võtab. Seejärel toimub hääletamine. Delegaatidel on olnud võimalus kuulata poolt- ja vastuargumente, on võimalus olnud palvetada ja otsida Püha Vaimu juhtimist enne kui öelda oma lõplik sõna. Sellel Peakonverentsi Sessioonil ei kinnitatud ettepanekut valida Adventkoguduse institutsioonide/osakondade juhtide abid mitte Peakoosolekul vaid iga-aastasel täidesaatva komitee istungil sügisel. Sellise ettepaneku vastu võtmiseks oleks vaja olnud 2/3 häälteenamust, kuid nii suurt häälteenamust ei olnud.

Mõned mõtted ka eileõhtusest kõnest, mille pidas väga inspireeriv Saksa pastor D. Meier. Ta rääkis oma kogemusest, kuidas Jumal õpetas teda nägema armu seal, kus tema pidas seda võimatuks. Ühel päeval leidis pastor Meier, et tema koguduses on liige, kellel ei olnud võimalik osa võtta ühestki osasaamisest. Tegu oli vaimse hälbega tütarlapsega. Tahtes olla hea pastor, tõeline Jumala sulane, otsustas Meier teda külastada ja talle kodus osasaamist pakkuda. Pärast ettehelistamist ja aja kokkuleppimist läks pastor kohale, kuid enne asja juurde asumist küsis tütarlaps, kas ta võiks kutsuda samas majas elava üksikema, kes pole oma elus kordagi ühtegi pastorit näinud ja tahaks väga ühte näha. Mida sai pastor selle vastu ütelda. Niisiis jätkati juba viiekesi - sotsiaalhoolekandest elatuv üksikema, kes küsis kõikvõimalikke küsimusi, mida võib küsida keegi, kes pole kunagi pastorit näinud, tema paariaastane poeg, kes samal ajal üritas pastori kotti lahti pakkida, suur dalmaatsia koer, kes väga pealetükkival moel üritas pastoriga tutvust sõlmida ja kõige selle keskel pastor, kes soovis teha osasaamisteenistust pühalikuks ja mõjuvaks, kuid pidi poole pealt saatma taeva poole kaebuse "töötingimuste" üle. Pärast kõike seda autosse istudes, tundis ta end täieliku läbikukkujana. Kuid poole tee peal sai ta sõnumi mobiilile. See oli tollelt tütarlapselt ja see kõlas nii: "Tänan pastor selle imelise kogemuse eest Jeesusega." D. Meier mõistis, et Jeesus oli olnud kogu aeg seal, et Jumala arm oli olnud kogu aeg seal, ainult tema ei olnud seda märganud.

Ja veel üks mõte tänahommikusest pühendusmishetkest: "You cannot preach good news and be a bad news".

sõnadest jääb väheks

Aitäh kõigile, kes mu blogi loevad ja aitäh JJK-le kommentaari eest!

Ma teadsin, et adventkogudus on ülemaailmne kogudus, aga siiamaani oli see teadmine rajatud pigem usule, kui nägemisele. Kuid siin olles, istudes ühes söögilauas seltsivate ja jutukate kolumblastega, proovides pähe mehhiko sombreerot, emmates tõelist indiaanlast, kuulates tai-keelset palvet, kummardades vastamisi jaapanlannaga, kuulates Samoa meeskoori laulu ja nähes kõiki erinevate adventliikumise organisatsioonide bokse, hakkasin veidike tajuma seda tohutut ulatust, mis adventkogudust iseloomustab. Raske on sõnadesse panna elamust.

Ometigi on kohti, kuhu on vaja jõuda, nagu näiteks '10/40 window'. Väike kogemus sellest piirkonnast. On varajane hommik, linn ärkab unest, korraga näeb pastor läheduses pappkasti liikumas. Kastist ronib välja tüdruk, nii 11-12 aastane. Ta on paljajalu ja räbaldunud riietes, kuid ta ei ole üksi. Ta aitab välja oma noorema venna, ja siis veel ühe - päris pisikese, nii umbes kolmeaastase. Eemaltki on näha, et väike poiss on haige, ta nutab ja väriseb. Vanem õde tõmbab ta enda vastu ja püüab oma vennakest kuidagi lohutada. Nad võtavad välja oma oma kerjamiskausid ja asuvad teele. Pastor annab neile, mis tal parasjagu on, kuid tegelikult tahaks ta, et nad võiksid käia koolis, et nad saaksid kodu ja riided, et nad võiksid õppida tundma Jeesust.

Jeesus kannatas põletavat janu, et meie võiksime juua elavat vett igavesest armastuse Allikast, Ta kannatas verega määrdunud alastiolekut, et meie võiksime olla riietatud Tema õiguse riietega... Õel rahvahulk naelutas Ta ristile, kuid ei suutnud takistada Teda päästmaks veel ühte hinge - isegi ristil rippudes. Tänagi sooviksid inimesed päästet kannatustest ja valust, kuid nad ei soovi risti.

Üks mõte pastor Doug Batchelori esitusest. Kaks kotkast istuvad kõrgel kaljunukil. Üle nende peade lendab reaktiivlennuk vedades üle taeva valget triipu. Üks kotkas ütleb teisele: "Küll tahaks ise ka nii kiiresti lennata." Teine vastab, "Küllap sa lendaksid ka, kui su saba tules oleks." :D Meil on vaja Püha Vaimu tuld, sest nagu Jeesus ütles: "Lõikust on palju, aga lõikajaid on vähe." Ellen White kirjutas: "Jumala töö siin maa peal ei saa lõpetatud enne, kui lihtliikmed ja pastorid ühendavad oma jõupingutused."

Eilsest laekuri aruandest jäi üks huvitav kogemus kirjutamata. Tuleb Peakonverentsi kontorisse mees ja soovib anda erakorralist kümnist. (Erakorraline kümnis on see kümnis, mida makstakse mingist suuremast summast, näiteks äri müügist) Ta ütleb aga, et tal on teatud nõudmised selle suhtes, kuhu see kümnis peaks minema. Kuid meie koguduses see nii ei käi. Piibli järgi kuulub kümnis Jumalale ja see läheb otseselt evangeeliumi kuulutuse edendamiseks. Vabatahtliku annetuse osas on igal inimesel õigus otsustada, kuhu ta tahab selle raha annetada. Kuid Peakonverentsi laekur ei hakka asjaga kiirustama, vaid palub mehel järgmisel nädalal tagasi tulla kui neil on juhatuse koosolek. Ja kutsub siis mehe koos endaga lõunastama. Autost väljudes jätab ta oma rahakoti meelega autosse ja kui nad on lõunastanud, siis palub ta tollel mehel endale raha laenata, et lõuna eest maksta - 2 korda 20 dollarit, lubades järgmisel nädalal raha tagastada. Mees tuleb järgmisel nädalal tagasi ja laekur ulatab talle kaks kahekümne dollarist rahatähte, lisades, et ühe 20-dollarise eest tuleb mehel osta oma naisele kingitus ja teise 20-dollari rahatähe eest oma lapsele kingitus. Mees ei olnud rumal, ta sai asjast aru ja sellega oli ka kümnise küsimus lahendatud.

Veel mõned mõtted erinevatest etteastetest:

I soon can learn to do it if you let me see it.

Evangeelium ei ole teema, mida arutada, vaid Nimi, mida kuulutada.

What we desire most, is to rest in the arms of Jesus that embrace and carry us and listen to God saying to us, "I love you".