AIDS

Sissejuhatus

AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) muutub iga nädalaga suuremaks probleemiks. Me oleme hirmul enda ja oma perede pärast. Me muretseme, kuna me ei näe juba aastaid silmapiiril terendamas abistavat vaktsiini või ravivõimalust. Üle kõige soovime olla tugevad, seistes silmitsi meie eluaja katkuga, tunneme end aga abituna.

Kuidas seitsmenda päeva adventistid reageerivad sellele globaalsele probleemile? Kuidas meie koguduse juhatus, haridus- ja meditsiinisüsteem ning kohalikud kogudused peaksid sellele reageerima? Kuidas inimesed käituvad? Milline on kõigi reaktsioon AIDSi epideemiale. Seitsmenda päeva adventistid demonstreerivad oma missiooni ja eesmärki. Me peame endilt küsima: "Kas meie elus ja tegevuses kajastub meie missioon ja eesmärk ning Jumala nägu ja süda?“ Soovides näidata Kristuse lunastuse armastust, peame eraldama AIDSi kui haiguse moraaliküsimusest, näitama kaastundlikku ja positiivset suhtumist inimestesse, kellel on diagnoositud AIDS. Me ei tohiks tunda häbi inimeste pärast, kellel on AIDS ja kes on sageli sotsiaalselt tõrjutud, vaid peaksime pakkuma austust ja armastust, toetades samas nende füüsilisi ja vaimseid vajadusi.

Meil peab olema piisavalt teavet AIDSiga seotud riskidest ja selle levikust. Me peame seda informatsiooni kasutama enda kaitsmiseks ning jagama informatsiooni ka teistega.

Mis on AIDS?

AIDS on nakkushaigus, mida põhjustab viirus nimega immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Viirus siseneb organismi vere kaudu ja rikub olulise osa keha immuunsüsteemist. See põhjustab selle, et keha ei suuda end kaitsta erinevate infektsioonide ja teatud tüüpi vähkkasvajate eest.

Arstiteadus töötab intensiivselt, et võidelda AIDSi vastu. Mõned ravimid lükkavad edasi AIDSi väljakujunemist HIV-positiivsetel ja teised võitlevad efektiivselt AIDSist tulenevate erinevate infektsioonide vastu, kuid siiani ei ole vaktsiini või ravi AIDSi enda vastu. Selle leidmine ei ole reaalne ka lähitulevikus.

Mis on AIDSi sümptomid?

Varsti pärast viirusega nakatumist võivad inimesed juba nakatada teisi inimesi, hoolimata sellest, et nad ise tunnevad end hästi ja neil ei ole haiguse sümptomeid. Levinumate HIV diagnostikas kasutatavate vereanalüüside puhul jääb test negatiivseks kaks kuni kuus kuud ja harvadel juhtudel isegi rohkem kui 12 kuud pärast nakatumist. Pärast HIV-testi positiivseks muutumist, on nakatunud inimesed tavaliselt sümptomivabad mitu aastat. Viiruse peiteajal on inimesed nakkusohtlikud teistele. AIDS kujuneb välja tavaliselt viie kuni viieteistkümne aasta jooksul pärast nakatumist. Alates 1990. aastast tundub, et peaaegu kõigil, kes on nakatunud HIV-i, tekivad lõpuks sümptomid ja nad surevad sellesse haigusesse.

Aega nakatumisest AIDSi väljakujunemiseni nimetatakse AIDSi seotud kompleksiks (ARC). Sellel ajal võivad tekkida mitmesugused sümptomid: isutus, järsk kaalulangus, palavik, nahalööve, lümfisõlmede suurenemine, kõhulahtisus, öine higistamine, väsimus ja nõrkus. Nakatunud inimesed võivad surra ARC perioodil, ilma AIDSi väljakujunemiseta. AIDSi põdevatel inimestel esineb sageli erinevaid haiguseid, sagedased on infektsioonid. Need võivad olla kopsupõletik, suu limaskesta, kurgu- või sooleinfektsioonid, kõhulahtisus, kaalulangus, pikaajaline palavik ja vähkkasvajad. Viirus võib mõjutada ka närvisüsteemi, tekitada ajukahjustust, mis põhjustab omakorda mälukaotust ja koordinatsioonihäireid, sügavat nõrkust ja isiksuse muutumist.

AIDSi globaalne mõju

AIDSi on täheldatud peaaegu kõikides riikides. 1980. aastatel muutus AIDS rahvusvaheliseks pandeemiaks. AIDSi sümptomitega inimeste arv kahekordistub iga 18 kuni 24 kuuga. Mõned inimesed kutsuvad AIDSi kahekümnenda sajandi katkuks. Arvatakse, et 1990. aastal oli viirusekandjaid seitse miljonit inimest. Praegu ei suuda enam ammu hästi tuntud haigused nagu malaaria, skistosomiaas ja leetrid kahjustada ja tappa üle maailma nii palju inimesi kui AIDS. Seega on AIDS jätkuvalt suur oht rahvatervisele enamikus maailma osades.

Maailma Terviseorganisatsioon on seisukohal, et 21. sajandi alguses on rohkem kui 100 miljonit inimest üle maailma nakatunud HIV-viirusega. Üks spetsialist epideemiate alal, dr B. Frank Polk Johns Hopkinsi ülikoolist on öelnud, et mõni riik võib kaotada 25 protsenti oma elanikkonnast AIDSi tõttu 1990. aastate keskpaigaks.

Kas AIDSi saab ravida?

Ravimid, näiteks zidovudiin (AZT) aeglustavad tõhusalt AIDSi progresseerumist inimese organismis. Samuti on paljud uued ravimid katsetamise etapis ja võivad tulla kasutusse lähiajal. Oodates paremaid ravimeid, saavad patsiendid praegu konkreetselt infektsiooni või vähkkasvaja vastast ravi, vastavalt sellele, kuidas probleemid tekivad.

AIDSi ravi USAs maksab keskmiselt 40–60 000 dollarit aastas. AIDSi levimus ja püüdlus anda abi kõikidele haigetele on paljudes maailma osades meditsiinisüsteemile suureks katsumuseks. Ravikulud kalduvad uputama tervishoiusüsteemi isegi jõukamates riikides.

Kuidas inimesed saavad ja ei saa AIDSi

AIDS levib enamasti sugulisel teel. Nakatunud mehed või naised annavad nakkuse üle mõlemast soost seksuaalpartneritele. Kuna nakatutakse vere kaudu, siis võib nakkust saada, kui süstivad narkomaanid vahetavad omavahel nõelu ja süstlaid, infitseeritud verest tehtud vere- või vereproduktide ülekandmisel, valesti steriliseeritud nõelte kasutamisel. Tätoveerimisel või kõrvade augustamisel kasutatavate instrumentide kaudu. Nakkuse võib saada ka läbi nahadefekti või armi, kui nakatunud kehavedelikud satuvad inimese organismi. Emad võivad nakkust edasi anda lastele raseduse ajal ja/või imetamisel.

AIDS ei levi juhuslikult. AIDSi ei nakatuta käteldes, inimest puudutades, kallistades või olles inimesega lähestikku. Nakkust ei saada seni, kuni ei ole seksuaalset kontakti või kokkupuudet verega. Nakkust ei saada, katsudes ukse linke, kasutades telefoni, süües restoranides, ujudes avalikes basseinides, kasutades avalikke tualette või alandusteenistuse talitusel ega ristimisel. Kuigi AIDSi viirust on leitud väga väheses kontsentratsioonis ka pisarates, ninasekreedis ja süljes, ei kandu nakkus edasi aevastamisega, köhides või juhusliku kontaktiga. Nakkus ei ole ülekantav sääskede ega putukahammustustega ja kokkupuutel loomadega. Seda ei saa doonoriks olemisega.

AIDS ja seitsmenda päeva adventistide ülemaailmne töö

Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus on pühendunud AIDSi tekitatud väljakutsetega toimetulemisele. Peakonverents moodustas AIDSi komisjoni 1987. aastal. See koosneb meditsiini-, tervishoiu-, hooldus-, kiriku haldamise, vähemusosaluse, eetika-, teoloogia- ja haridusekspertidest. Selle soovitusi peavad järgima kiriku täitevkomiteed ja juhatused, kui kirikul on tasakaalustatud, terviklik ja õigeaegne lähenemisviis AIDSile.

AIDS ja pastoritöö

AIDS esitab väljakutse koguduse pastoritele ja vaimulikele. Meil on HIV-nakkusega inimesi kogudustes, kogukondades ja haiglates. HIV-positiivsete hulk kasvab. Pastorid ei peaks kartma juhuslikku füüsilist kontakti, sealhulgas kätlemist ja ristimist. Nad peaksid jätkama  haigete külastamist kodudes või  haiglates. HIV-infektsioon ei tohiks muuta kokkusaamise mustreid või mingil moel piirata tunnistamist.

AIDSi kriis annab pastoritele ja vaimulikele võimaluse rääkida avalikult AIDSist, seksuaalsusest, pühadusest ja abielu ilust, inimestevahelistest suhetest ja tavadest, mis annavad kaitse AIDSi vastu. Propageerides tervislikke eluviise ja harides inimesi, aitavad nad vältida HIVi nakatumist. Pastorid ja vaimulikud peavad esitlema armastust ja Jumala kaastunnet seitsmenda päeva adventistide teenistuses.

Kartus ei tohiks kahjustada meie kaastunnet või meie tunnistamist. Need, kelle HIV- test on positiivne, ja need, kes võivad olla haiged, peaksid leidma kohalikus koguduses vastuvõttu ja osadust. Nad peaksid tundma ennast hästi meie jumalateenistustel ja olema teretulnud osalema kõigis kiriku tegevustes: ristimine, jalgade pesemine ja püha õhtusöömaaeg. Kohalik kogudus võib leida palju võimalusi, kuidas teenida neid, kellel on AIDS. Koguduseliikmed saavad liituda või luua tugigrupi. 

Seitsmenda päeva adventistide haiglad ja kliinikud peaksid pakkuma keskkonda, kus AIDSi nakatunud patsiendid saavad kaastundlikku ja kvaliteetset hoolitsust. Samas tuleb rakendada protseduure tehes ohutusabinõusid töötajate ohutuse tagamiseks, vältimaks hooletut kokkupuudet viirusega. Kõik nõelad, süstlad ja kirurgiline varustus tuleb steriliseerida. Verd ja veretooteid tuleb kontrollida ja teha need võimalikult ohutuks. Juhised AIDSi vältimiseks raviasutustes on kättesaadavad peakonverentsil terviseosakonna kaudu.

Kokkuvõte 

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse liikmetel ja töötajatel on kristlik kohustus abistada ja ravida, nagu Jeesus, meie Päästjagi, ravis haigeid ja põlatuid. Maailm käitub AIDSi nakatunutega samamoodi, kui seda kord tehti pidalitõbistega – nende osa on olla üksildane ja ühiskonnast isoleeritud. Aga Jumal andis Jeesuses meile eeskuju. Jeesus läks oma teelt sageli kõrvale, kõndis jalgsi mitu päeva, et lihtsalt puudutada ja ravida inimesi, keda vaevas pidalitõbi. Ta pakkus alati armastust, sallivust ja andestust nakatunud inimestele, vaatamata teiste religioossele uhkusele. Läbi lunastava armastuse pakkus Ta neile vabanemist patukoormast. Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus soovib osaleda Kristlikus teenistuses. Seega peame kohtlema kõiki inimesi armastuse ja aktsepteerimisega, sealhulgas ka  AIDSi haigestunuid.

Kuidas takistada AIDSi levikut

• Piirata seksuaalset aktiivsust, monogaamses abielusuhtes inimesed teatavasti ei ole nakatunud HIVi. Kui üks inimene on nakatunud ja seksuaalne tegevus jätkub, on soovitav kasutada kondoomi.
• Kasutada ainult steriliseeritud nõelu või süstlaid.
• Testida verd enne vereülekannet.
• Kasutada steriliseeritud vahendeid lõikustel, tätoveeringute tegemisel ja ümberlõikamisel.
• Konsulteerige oma arstiga raseduse varajases staadiumis.
• Harida teisi inimesi, kuidas vältida AIDSi.
• Vältida riskikäitumist nagu seksuaalne lodevus  ja steriliseerimata nõelte kasutamine.

Selle dokumendi koostas Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse Peakonverentsi AIDSi komitee ja selle avaldas Peakonverentsi tervise- ja karskuseosakond Peakonverentsi istungil Indidanas 1990. aastal.