Juhtnöörid tööandja ja töötaja jaoks

Sissejuhatus

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse liikmed, asutused, ettevõtted ja muud kogudusele kuuluvad organisatsioonid asuvad kõikvõimalikes poliitilistes ja juriidilistes süsteemides üle maailma. Aegajalt püüavad koguduseliikmed ja selle ametnikud leida juhtnööre, kuidas kristlased peaksid reageerima tööliste, töölisorganisatsioonide ja valitsuste poolt esitatud sooviavaldustele ja nõudmistele. On võimatu anda soovitusi, mis oleksid kõikehõlmavad, kattes kogu poliitilise, juriidilise ja kultuurilise spektri ja oleksid lisaks sellele võrdselt rakendatavad igas olukorras. Ainult Piiblil põhinevad vaimulikud väärtused on sobilikud ühtse sobiva aluspõhja loomiseks.

Tööandjate ja töötajate suhete ajalugu on tunnistajaks inimlikust ebaõnnestumisest ja läbikukkumisest. Tööstus muutis põhjalikult ühiskonna suhet töötegemisse, töökorraldust ja töötamise protsessi. (Tööliste) gildid koondasid samade tööalade töötajaid, hiljem moodustusid ametühingud, kes hakkasid töötajate huvisid kaitsma, igaüks oma võimaluste piires ja erinevaid meetodeid rakendades.

Tänapäeva töövaldkonda mõjutavad erinevad faktorid: poliitiline keskkond, seadusandlus, kaubandusreeglistik, majanduse olukord, tehnoloogia tase, ametühingute huvid ja muude tööalaste organisatsioonide mõju. Lisaks tööstusnormatiivid, tegevusload, töötajale esitatud nõuded, töötaja kaitse ja esindatus, töökoodeks ning sisemised eetilised eelistused. Paljud organisatsioonid eelistavad üldistada. Seega on vajalik esitada üldised printsiibid, mis on omased kristlasele lahendamaks töökohal tekkivaid probleeme.

Seitsmenda päeva adventistid on seisukohal, et tööandja ja töötaja suhe põhineb Piibli õpetustel, tuues eriliselt esile loomislugu ja pattulangemise mõju üksikisikule ja ühiskonnale tervikuna. Lahendus patuprobleemile on Jeesuses Kristuses, kes toob pääste ja täieliku uuendamise, taastades universumis täiusliku harmoonia ja korra. Pühakiri kinnitab üksikisiku väärtust, kes on osa ühiskonnast.

Ellen G. White´i nõuanded tööandja ja töötaja suhte kohta on rajatud tolleaegsele ajaloolisele situatsioonile ja prohvetlik ettenägevus puudutab sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid tulevikus. Omaaegsete ametiühingute tegevuse suhtes on ta olnud hoiataval seisukohal. Ta oli inimeste isiklikesse asjadesse sekkumise vastu, samuti tegevuse vastu, mis mõjutas negatiivselt misjonitegevust ja isiku vaba valikut. Võidakse väita, et tänapäeval on olukord muutunud. Teatud mõttes on see nii, samas peab lähenema Ellen White´i nõuannetele tähelepanelikult, õppides tundma põhimõtteid, millest ta lähtus, mitte üks-ühele kopeerima ja rakendama tolleaegseid nõuandeid.

Printsiibid ja väärtused

1. Inimene, kuigi patu poolt rikutud, on siiski valmistatud “Jumala näo järgi” (1Ms 1: 26-27). Seega peavad kõik saama ühesuguse kohtlemise osaliseks. Vabadus langetada moraalseid ja eetilisi otsuseid ja valikuid on lahutamatu osa isiku väärikusest ja olemusest.

2. Kristlase jaoks on kogu elu täius Kristuses – hoiakutes, tegudes ja suhetes (Js 8:13; Mt 6:24; Ap 5:29; Kl 3:23-24). Kõik muu elus peab alluma Kristusele. Muud soovitused on kas kooskõlas Jeesuse õpetustega või mitte. Viimasel juhul ei peaks neid järgima, sest nad võivad teha rohkem kahju kui head. Meie ei peaks järgima maailma kriteeriume, vaid kuulama Issanda häält (EGW TM 463). Ellen White hoiatab inimeste eest, kes ei armasta Issandat kogu oma südamega, vaid röövivad vaesemaid klasse, piirates nende õigusi osta ja müüa ja takistavad neid ausalt oma sissetulekut teenida (EGW Kirjad 26, 1903).

3. Töökeskkond peaks olema rajatud vastastikusele lugupidamisele ja üksteise teenimisele. Ebavõrdne keskkond, kus tööandja lähtub isekatest huvidest, kahtlustades teisi tema huvide rikkumises, põhjustab ebatervet konkurentsi, kahjustab kogu ühiskonda (Jk 5:1-6).

4. Töökoht ei peaks muutma kedagi “ebainimlikuks”. Töötajal peaks olema õigus läbi rääkida teda ja tema oskusi puudutavates küsimustes (1Kn 12:6-7;Mk 10:42-45; Fl 2:3-8).

5. Kristlased peaksid hoiduma vägivallast, kõigest kristlasele sobimatust sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamisel. Samuti ei peaks ta toetama organisatsioone, kes kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks kristlasele ebasobivaid võtteid (2Kr 6:14-18; 10:3).

6. Seitsmenda päeva adventistidest tööandjad peaksid toetama ja rakendama õiglast palka töötajatele, tagama inimväärsed töötingimused, kohtlema töötajaid võrdselt ja õiglaselt, austades nende südametunnistuse põhjal tehtud otsuseid (Lk 10:27).

7. Vaimulik vabadus ja ühtekuuluvus adventkogudusega tähendab koguduse asutuse jaoks vabadust järgida oma usulisi vaateid, näiteks lubades oma töötajatel pidada hingamispäeva. See võib tähendada oma tegevushuvide kohandamist vastavavalt koguduse põhikirjale või äri lahtiolekuaegade muutmist, samuti õigust palgata töötajaid, kes toetavad koguduse õpetusi ja eesmärke.

8. Selleks et täita adventkoguduse jumalikku ülemaailmset missiooni, säilitab kogudus sõltumatuse poliitiliste organisatsioonide suhtes. Koguduseliikmed on kutsutud hoidma ja kaitsma isikuvabadusi mitte minnes kaasa liikumiste ja ühendustega, mis ei austa kristlikke väärtusi ega toeta seega kristlikku misjonit.

Ellen White hoiatab liitumast salaühingute ja ametühingutega, mis takistavad vabadust seista vabalt Jumala ees, vaadates Kristusele, “et Jumala töö saaks lõpetatud” (EGW 7T 84).

9. Seitsmenda päeva adventistid tunnistavad vajadust valitsuste järele, kes toetavad seaduskuulekaid kodanikke. Sotsiaalsed ja juriidilised olukorrad on maailma eri piirkondades väga erinevad. Tsiviil- ja usuvabadus ei ole maailmas võrdselt esindatud. Seetõttu võib peakonverents oma divisjonides heaks kiita erakorralisi töötamist puudutavaid seadusi, mis kajastavad kohalikke seadusi: kohaliku seadusandliku, poliitilise ja kultuurilise olukorra tõttu. Samal ajal on kõik ja kõikjal julgustatud lähtuma kristlikest printsiipidest ja langetama oma otsused lähtuvalt Kristuse tunnistustööst ja misjonist. 

Vastu võetud peakonverentsi aastaistungil 14. oktoobril 2003.

Jaga Facebookis