Jeesus nuttis inimeste pärast. Ja Jeruusalemma pärast.
Kas aga ka meie nutame, või oleme ükskõiksed meie kõrval elavate inimeste suhtes...? Jumal vaatab meie peale igatsusega silmis, otsides keda saaks veel ära päästa.
Luuka.19,41.. Ja kui ta ligi jõudis ja linna nägi, nuttis ta tema pärast ning ütles: "Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, sellepärast et sa ei ole tundnud oma armukatsumisaega!"